Inimese kehas ja nahal elab ligi 37 miljardit mikroobi, keda on arvuliselt isegi rohkem kui keha enda rakke. See mikroskoopiline elustik on tervise seisukohalt kriitilise tähtsusega. "Ega inimene ole meie planeedi ega linnade ainukene elanik Peame elama teiste organismidega üheskoos," rõhutas Tartu Ülikooli botaanikaprofessor Meelis Pärtel saates "Terevisioon".

Kooselu pole Pärteli sõnul valikuline, vaid ka inimorganimi enda toimimise üks alustest. "Me ise oleme ökosüsteemid, me ei saa nendeta hakkama ja nad on vajalikud, et meie tervis püsiks," selgitas professor. Kandvat rolli mängivad muu hulgas immuunsüsteemi ja mikroorganismide vastastikmõjud.

Kuigi immuunsüsteemi võib võrrelda inimese personaalse kaitseväega, vajab see õigete sihtmärkide ründamiseks pidevat harjutamist. "Kaitsevägi peab saama treeningut. Kui ta tunneb ka seda suurt elurikkust, saab ta aru, kes on siis oma ja kes on võõras," piltlikustas Pärtel.

Treening toimub läbi vahetu kontakti ümbritseva keskkonnaga. Inimese mikrobioom vahetab loodusega pidevalt mikroobe, eelkõige just elurikka loodusega. Vahetuse toimimiseks ei piisa pelgalt poest toodud mullast, vaid vaja on elusat keskkonda. "Peab olema taimi, peab olema muud elurikkust, tervet ökosüsteemi," rõhutas professor.

Kui loomulik ahel steriilses linnakeskkonnas katkeb, kasvavad terviseriskid. "Kui seda treeningut, elurikkust ja loodust meie ümber pole, läheb immuunsüsteem laisaks või hakkab tegema vigu," hoiatas professor. Üks levinumaid vigu on allergia, kus organism asub ründama ohutuid asju, nagu toiduvalke või kassikarvu. Veelgi tõsisemad on autoimmuunhaigused, mille puhul hakkab keha immuunsüsteem töötama enda rakkude ja kudede vastu.

Elurikkus parandab tervist

Roheluse positiivne mõju pole pelgalt teoreetiline. Meelis Pärtel toob näite naaberriigis Soomes tehtud katsest, kus teadlased viisid lasteaedadesse metsaalust kõdu ja taimestikku. Lapsed, kes varem mängisid liivakastis ja asfaldil, said toimetada looduslikumas keskkonnas.

Tulemusi oli kiiresti näha. "Juba ühe kuu pärast olid nendesamade laste immuunnäitajad paremad, nende naha peal oli rohkem mikroobe ja seal olid just need head mikroobid ning haigust tekitavate mikroobide osakaal langes," kirjeldas professor. Looduses kehtib reegel, et elurikkus toimib tasakaalustajana ega lase üksikutel pahalastel võimust võtta.

Tasakaalustav efekt on eriti oluline kliimamuutuse taustal. Soojeneva kliimaga jõuab ka Eestisse uusi liike ja haigustekitajaid, mille mõju aitaks puhverdada tugev kohalik elurikkus. "Kui meie ümber on palju oma elurikkust, siis need sissetulijad ei saa hakata laiutama," lisas Pärtel.

Seega võiksid omavalitsusjuhid vaadata professori sõnul rohealade loomist ja mitmekesistamist eeskätt investeeringuna elanike tervisesse. Pelgalt madalaks niidetud muruplatsidest jääb siinkohal vajaka. Et vahetus toimiks, peab linnapargis olema piisavalt taimi ja loomi, mis toob kaasa vajaliku mikrobioomi.

Jõulude ajal saab aga ka igaüks oma tervist turgutada, tuues loodust eluruumidesse. Professor soovitab eelistada plastkuusele päris jõulupuud. "Toome kuuse tuppa, kuusega tulevad ka mikroobid kaasa," märkis Pärtel.

 Samuti on kasulik hoida toas päris taimi ja panna aeg-ajalt näpud mulda, sest ka toataimede lehtedel ja mullas elavad inimestele vajalikud mikroorganismid. Lisaks füüsilise tervise toetamisele on vahetul kontaktil loodusega selge mõju vaimsele tervisele – see alandab stressitaset ja parandab meeleolu.