Taimekaitsevahendid ja muud levinud kemikaalid ründavad kõhubaktereid
Tööstuses ja põllumajanduses on tarvitusel suur hulk keemilisi ühendeid, mille toime eeldataksegi enamasti piirduvat selle tööstusliku või põllumajandusliku rakendusega, mis neil on.
Kuid päris nii see ei ole, ja kaugeltki mitte, nagu näitab ka üks äsjane mahukas ja ülevaatlik uuring, mille tulemused on avaldamist leidnud ajakirjas Nature Microbiology.
Indra Roux Inglismaalt Cambridge'i Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid enam kui tuhande tööstusest ja põllumajandusest pärineva saasteaine toimet inimese soolestikus elavatele kasulikele bakteritele. Vaatluse all oli 22 kõige levinumat bakteritüve.
Teadlastel õnnestus oma valikust tuvastada 168 kemikaali, mis on mõnele neist baktereist mürgine.
Suurem osa nendest ainetest jõuavad ka söögi, joogi või muu kokkupuute kaudu inimese kehasse, kuid nende kahjulik toime kasulikele bakteritele ei ole seni nii väga teada olnud.
Uuritud ainete seas oli taimekaitsevahendeid nii seente, putukate kui ka umbrohu tõrjeks ning tööstusaineid, mis leiavad kasutust tulekindluse tagamisel ja plastidele soovitud omaduste andmisel.
Roux ja kolleegid tõdevad, et kõige rohkem leidus inimese mikrobioomi kahjustavaid aineid just seenetõrjevahendites ja tööstusainetes, millest bakterivastane toime tuvastati umbes 30 protsendil.
Inimese soolestikus elab keskmiselt umbes 4500 erisugust bakterit, kes aitavad inimese kehal ladusalt talitleda.
Muutused mikrobioomi koosseisus võivad kaasa tuua mitmesuguseid tervisehädasid, alates seedehäiretest ja ülekaalust kuni immuunsüsteemi kahjustuste ja vaimutervise muredeni.
Teadlased olid ise ka üllatunud, kui tugevat toimet mõned nende uuritud ained mõnedele kõhubakteritele avaldasid, kuigi need ei leia ei tööstuses ega põllunduses kasutust sugugi bakterite, vaid hoopis näiteks putukate või tuleleekide leviku vastu.
Teadlased loodavad, et nende leitud seosed aitavad masinõppesüsteemidel edaspidi üles leida teisigi võimalikke mikrobioomikahjustajaid, mida nad praegu ei uurinud.
Nad sedastavad, et uute tööstus- ja põllumajanduskemikaalide kasutuselevõtule, peaks eelnema ka väljaselgitus, kuidas nad inimese kõhubaktereile mõjuvad.
