"Kõige lihtsamalt öeldes on terviseärevus üleliigne muretsemine iseenda terviseolukorra pärast," sõnas Kivinukk saates "Huvitaja". Psühholoog rõhutas, et teatud määrani on mure oma tervise pärast normaalne ja kasulik, sest see ajendab inimesi vajaduse tekkides arsti poole pöörduma. Probleemiks muutub see aga siis, kui mure hakkab segama igapäevaelu ja lähedaste heaolu.

Üks selge märk liigsest ärevusest on see, kui mõtted muutuvad katastroofiliseks. Junba väikesest signaalist, näiteks käte pesemata jätmisest, võib jõuda inimene mõtteni, et kujutab ette end üksikuna hooldekodus suremas. "Inimesed, kes on väga ärevad, tunnevad tegelikult ära, millal nende ärevusmõtted või -tunded liiga suureks lähevad," märkis Kivinukk.

Ärevuse kaks palet

Terviseärevus võib väljenduda kahel vastandlikul moel. Ühelt poolt võib see panna inimest pidevalt kinnitust otsima – käima korduvalt arstide vahet, nõudma uuringuid ja suhtuma spetsialistide arvamusse skeptiliselt. Näiteks on EMO-de juhid täheldanud, kuidas inimesed pöörduvad erakorralise meditsiini osakonda ka tavalise köhaga, kartes kopsupõletikku. Elina Kivinuki sõnul võib see osaliselt viidata laiemale terviseärevuse probleemile ühiskonnas.  

Teine äärmus on aga arstidest täielikult eemale hoidmine. "Inimene väldib arsti juurde minemist, sest ta ei ole kindel, mis vastus sealt tulla võib," selgitas Kivinukk. Mõlemal juhul – nii ülemäärase kontrolli kui ka vältimise puhul – on tegu ärevuse ilminguga, mis takistab olukorraga ratsionaalselt tegelemast.  

Ärevuse juured peituvad sageli varasemates kogemustes. Sellele võib kaasa aidata näiteks lapsepõlves kogetu, kui vanemad olid liigselt murelikud või kui inimene pidi ise pikalt haiglas olema. Tänapäeval süvendavad ärevust ka pidev uudisvoog ja isegi meditsiiniteemalised teleseriaalid.

Praktilised nipid

Kuigi terviseärevus võib olla kurnav, saab igaüks ise seda mitme praktilise võttega maandada. Esimene samm on märkamine. Elina Kivinukk soovitas tähele panna neid päevi, mil muremõtteid pole, ja mõelda, mis sellel päeval teisiti oli. See aitab teadvustada, et murevaba elu on võimalik. 

Oluline on eristada tegelikke probleeme hüpoteetilistest. "Tasub teha vahet, kas muremõte on reaalne probleem või hüpoteetiline," soovitas Kivinukk: "Kui on päris mure, näiteks palavik, saan midagi ette võtta. Hüpoteetilise probleemi puhul, nagu uudisest kuuldud haiguse puhul, aitavad pigem üldised ärevuse leevendamise võtted."

Üks tõhus vahend on hingamisharjutused. Juba kolmeminutiline teadlik hingamine iga päev aitab ajule õpetada, et on olemas ka rahulik ja ohutu seisund. "Aju teeb seda, mida on harjutatud," selgitas Kivinukk, miks regulaarsus on oluline. Samuti soovitas ta hoiduda lisainfo guugeldamisest, kui märkate, et teatud uudised tekitavad ärevust.  

Aidata võib ka tänulikkuse praktiseerimine. "Kuidas ma olen iseenda keha eest tänulik, kuidas ma saan aru, mida hirmsat ei ole juhtunud minu kehaga," tõi Kivinukk näiteid positiivsema fooni loovatest mõtetest.

Tervislik toidulaud ja lähedaste toetus

Psühholoogias räägitakse üha enam seosest immuunsüsteemi, soolestiku mikrobioomi ja aju tervise vahel. "Inimesed saavad läbi enda toitumise mõjutada iseenda vaimset tervist ja heaolu," kinnitas Elina Kivinukk. Kuigi tervislik toitumine üksi ei pruugi ärevust ennetada, annab teadlike valikute tegemine inimesele tagasi kontrollitunde.

Lähedaste roll terviseärevusega inimese toetamisel on hindamatu, kuid võib olla samuti kurnav. Kivinukk rõhutas, et lause "ära muretse" ei aita. Selle asemel tuleks säilitada pigem kannatlikkust ja arutada teemat rahulikumal hetkel, mitte ärevushoo ajal. Ka lähedane peab iseennast hoidma ja märkama, millal olukord muutub liiga raskeks.  

Kui ärevus segab igapäevaelu püsivalt, tasub aga kindlasti pöörduda spetsialisti poole.