Mitokondrite DNA andis mammutite mitmekesisusest selgema pildi
Mammutid elasid tuhandeid aastaid tagasi, kuid teadlased on nüüd uurinud mammutitest järele jäänud geene ning said nende suurte ja karvaste loomade kunagisest mitmekesisusest parema pildi.
Camilo Chacón-Duque Rootsist Stockholmi Ülikoolist ja tema kolleegid eraldasid 34 mammutifossiilist mitokondri-DNA-d ning analüüsisid seda.
Tervelt 11 neist fossiilidest pärines varajasest ja keskmisest pleistotseeni ajastust ehk ajavahemikust 1,3 miljonit kuni sada tuhat aastat tagasi. Kuni viimase ajani on teadlastel väga harva õnnestunud uurida enam kui saja tuhande aasta vanust DNA-d.
Chacón-Duque ja tema kaaslased kõrvutasid enda saadud DNA-d enam kui kahesaja mammuti mitokondrigenoomiga, mis on juba varem avaldatud.
Laiapõhjaline ja harukordselt vanu genoome hõlmav analüüs võimaldab neil ajakirjas Molecular Biology and Evolution väita, et ilmselt on mammutite taksonoomiline perekond välja kujunenud Siberi aladel ning levinud sealt Aasiasse, Euroopasse, Aafrikasse ja Ameerikasse.
See on seni olnud üks peamisi teooriaid, mis sai nüüd tuge juurde.
Kuid mammutite põlvnemisloo selgitamise kõrval on Chacón-Duque ja tema kolleegid edendanud ka vana DNA uurimise meetodeid.
Nad töötasid välja senisest parema niinimetatud molekulaarse kella, mis aitab senisest täpsemini fossiilide vanust dateerida. Seda meetodit saavad edaspidi kasutada ka teised teadlastel.
Mitokondri-DNA, mida teadlased seekord uurisid, on eriline selle poolest, et ei asu mitte raku tuumas nagu suurem osa DNA-st vaid väikestes organellides, mitokondrites.
Vana DNA-d uurivad teadlased kipuvad viimasel ajal, mil järjeldamise tehnika on läinud odavamaks, tihtilugu keskenduma eelkõige tuuma-DNA-le, kuid praegune uuring tuletab meelde, et eriti just vanemaid aegu uurides võib saada tähelepanuväärseid tulemusi ka mitokondri-DNA-st, mida leidub fossiilides enamasti tuuma-DNA-st rohkem.
