Uuring: mammutite kadumiseni võis viia kliimamuutuse kõrval kehv toit

Siberi mammutite väljasuremiseni võis viia ebasoodsate keskkonnatingimuste ja kliimamuuutuste asemel kehvapoolne toit, leiavad paarikümne tuhande aasta vanuseid võhku ja hambaid uurinud Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi teadlased.
"Pikka aega arvati, et jääaja maksimum oli nii külm ja ebasõbralik, et mammutid pidid ellujäämise nimel pidevalt võitlema. Meie tulemused viitavad aga sellele, et kliima soojenes ajavahemikus 28 000–22 000 aastat tagasi ja Lääne-Siberi kaguosas ei olnud elutingimused nii karmid, kui varem arvati," selgitas uuringu juhtivautor Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Ivan Krivokorin. Teisisõnu ei erinenud sealne elukeskkond kuigi palju nende Euroopa sugulaste elupaikadest.
Töörühma järeldused põhinevad peaasjalikult mammutite hammaste ja võhkade isotoopkoostise võrdlustel. Täpsemalt vaatasid nad, kui palju erines eri vanusega säilmetes hapnik-16 ja hapnik-18 teisendi osakaal. Kuna hapnik-18 on veidi raskem, sajab seda pilvedest välja suhteliselt rohkem. Mida suurem on aurumine ookeanitest, seda enam jõuab seda ka elusolendite toidulaule ja sealt edasi hammastesse.
Kokku uuris töörühm seni vähem tähelepanu saanud Lääne-Siberi kaguosas elanud 29 mammuti säilmetest võetud proove ning ka hobuste ja põtrade hamba emaili. Krivokorin leidis kolleegidega selle põhjal, et mammutite elupaik oli Lääne-Siberis palju mitmekesisem, kui seni arvatud. Sealne kliima muutus aja jooksul soojemaks, mis võis pakkuda mammutitele eluks sobivamaid tingimusi. Kliima rekonstruktsiooni tulemus seab kahtluse alla hüpoteesi, et mammutite väljasuremiseni viisid ainult kliimamuutused
Tulemused vihjavad, et seejuures oli oluline ka toitainete kättesaadavus. "Meie uuringud viitavad sellele, et toitumine ja toitainete kättesaadavus võis olla võtmetegur, mis mõjutas mammutite hääbumist," lisas Krivokorin. Oletuse kinnitamiseks või ümber lükkamiseks tuleb vaadata täpsemalt aga ka seda, kuidas muutus ajas ka lämmastiku ja süsiniku teisendite osakaal.
Krivokorin lootis, et saadud tulemused aitavad paremini mõista ka seda, kuidas mõjutavad kliimamuutused suuri rohusööjaid tänapäeval. "Mammutite elu uurimine võib anda meile väärtuslikku teavet selle kohta, kuidas kliimamuutused on minevikus ökosüsteeme mõjutanud ning kuidas need võivad mõjutada tänapäeva suuri loomi," märkis Krivokorin.
Suurem osa Euraasia mandril elanud mammutitest suri välja umbes 10 000 aastat tagasi, pleistotseeni lõpus. See langeb kokku viimase jääaja lõpu ja kliima soojenemisega. Põhja-Jäämeres asuval Wrangeli saarel pidasid mammutid vastu veel umbes 6000 aastat.
Lisaks kliimamuutustele ning sellest tingitud toidulaua vaesumisele on teadlased näinud nende väljasuremise põhjusena inimestest kütte, geneetilise mitmekesisuse vähenemist ja haigusi.
Uuring ilmus ajakirjas Quaternary Science Reviews.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa