Eesti keelt võib leida erinevatest nimekirjadest, mis loetlevad üles keerulisi keeli. Näiteks inglise emakeelega kõnelejate jaoks on FSI (The Foreign Service Institute) andmetel eesti keel keerukuselt viiendal kohal ning selle õppimiseks kulub 1100 õppetundi.

Eesti keel ei ole keeruline ainult inglise emakeelega kõnelejatele, sarnaseid nimekirju on tehtud ka hispaania emakeelega kõnelejate jaoks, kellele on keerulised näiteks soome ja ungari keel, mis on eesti keele sugulaskeeled. Eesti keele õppimise muudab raskeks suur käänete arv ning samuti on peetud keeruliseks vokaale ja välteid.

Mis teeb eesti keele hääldamise keeruliseks?

Ethnologue’i andmebaasi andmetel kõneldakse maailmas üle 7000 keele. Nende seast paistab eesti keel silma suure vokaalide arvu poolest.

• Eesti keeles on üheksa vokaali (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü), mis on üpris suur number.
• Minimaalne vokaalide arv keeltes on kaks (nt abhaasi keel, mida kõneldakse näiteks Abhaasias ja Türgis, Lähis-Ida riikides).
• Keskmiselt kasutavad maailma keeled viit-kuut vokaali, milleks on üldjuhul a, e, i, o, u.
• Kõige rohkem vokaale esineb saksa keeles, kus on 14 vokaali, saksa keelele järgnevad 13 vokaaliga inglise ja bete keel, mis kuulub Nigeri-Kongo keelte sugukonda.
• Vokaalisüsteemide kohta saab põhjalikumalt lugeda Maailma keelteatlase lehelt. 

Eesti keele välde ehk pikkuskategooria jaguneb  lühikeseks (esimene välde), pikaks (teine välde) ja ülipikaks (kolmas välde).

Enamikus keeltes pikkuskategooria puudub ja neis keeltes, kus see on, jaguneb see üldjuhul lühikeseks ja pikaks. Kolme pikkuskategooria esinemine on erandlik.

Eesti keele teise ja kolmanda välte omandamise ja eristamise teeb keeruliseks see, et kirjapildis ei ole neid võimalik alati eristada. Näiteks sõnade saada (nt Palun saada mulle kiri) ja saada (nt Ma tahan saada õnnelikuks) puhul ei tea me ilma kontekstita, kuidas neid hääldada, kas teise- või kolmandavältelisena.

Vaata, kuidas hispaania emakeelega inimesed eesti keele hääldusega hakkama saavad:

Millest sõltub võõrkeele omandamise edukus?

Võõrkeele õppimine ja selle omandamine on väga individuaalne, kuid siiski saab teha mõningaid üldistusi.

Näiteks sõltub võõrkeele omandamise edukus keeleõppija emakeelest ja õpitavast keelest. Mida sarnasem on keeleõppija emakeel õpitava keelega, seda kiiremini ta selle üldjuhul omandab.

Teisalt võib emakeele ja õpitava keele sarnasus valmistada ka raskusi, näiteks on keeleõppijale keeruline uue kategooria omandamine (olgu selleks siis mõni häälik, eessõna või kääne), mis on väga sarnane emakeele kategooriaga, kuid mida õpitavas keeles kasutatakse teistmoodi. Tihtipeale kipuvad keeleõppijad sellises olukorras õpitavasse keelde üle kandma oma emakeele mustreid ja kategooriaid.

Näiteks eesti ja hispaania keeles on vokaal /a/, kuid eesti keeles hääldatakse seda tagapoolsemana kui hispaania keeles (kuula hispaania keele vokaale siit).

Hispaania emakeelega eesti keele õppijad hääldavad eesti keelt rääkides vokaali /a/ hispaaniapäraselt ning nad ei suuda eristada kaht niivõrd sarnast vokaali ehk nad kannavad õpitavasse keelde üle oma emakeele kategooria.

Samuti mõjutab võõrkeele õppimist keeleõppija vanus: mida nooremalt alustatakse võõrkeele õppimist, seda suurem on tõenäosus, et see omandatakse heal tasemel.

Muidugi on oluline roll ka võõrkeele õppimisse panustatud ajal: mida kauem on keele õppimisega tegeletud, seda tõenäolisemalt on saavutatud selles keeles parem tase.

Oluline on ka keskkond: kui keeleõpe toimub ainult klassiruumis, siis kulub keele omandamiseks tunduvalt rohkem aega kui õpitava keele keskonnas elades keele õppimisele.

Tähtis on ka õpitava keele praktiseerimine: mida rohkem on keeleõppijal võimalik õpitavat keelt rääkida ja kuulda, seda kiiremini ta selle omandab.

Hispaania emakeelega mees laulmas Ruja esituses tuntuks saanud “Nii väikseks kõik on jäänud”:

Kuidas hispaania emakeelega eesti keele õppijad hääldavad ja tajuvad eesti keelt?

Eesti keele vokaale ja välteid hispaania emakeelega eesti keele õppijate tajus ja häälduses on uuritud vähe. Samas on see teema huvipakkuv, kuna eesti ja hispaania keel on erineva ülesehitusega.

Hispaania emakeelega õppijale võib osutuda keeruliseks eesti keele vokaalide omandamine, kuna hispaania keeles on peaaegu poole vähem vokaale (a, e, i, o, u) kui eesti keeles ning juurde tuleb õppida neli uut vokaali (õ, ä, ö, ü). Samuti on vaja ära õppida eesti keele välted.

Oma magistriõpingute jooksul olen läbi viinud Tartu ülikooli foneetikalaboris erinevaid katseid, kus on osalenud eesti keele õppijaid nii Hispaaniast (18) kui ka Ladina-Ameerikast (10). Katsetes olen palunud õppijatel lugeda arvutiekraanilt lauseid (loe täpsemalt siit), kuulata vokaale ja määrata eesti keele välteid. Selle uurimist jätkan doktorantuuris.

Senini läbi viidud katsete tulemused on näidanud, et õppijatele valmistab raskust vokaalide ö ja õ hääldamine. Katses osalenud eesti keele õppijad hääldasid vokaale ö ja õ ebamäärase keskvokaalina. Selline tulemus on igati ootuspärane, kuna hispaania keeles neid vokaale ei esine.

• Eesti keele vokaalid ö ja õ on teineteisele sarnased. Mõlemad vokaalid on keeleselja kõrguse järgi keskvokaalid, häälduskoha järgi on ö eesvokaal ja õ võib olla nii kesk- kui ka tagavokaal.
• Vokaalid ö ja õ erinevad huulte asendi poolest. Ö hääldamisel on huuled ümardatud ning õ hääldamisel on huuled ümardamata.

Kahe uue ja teineteisele sarnase vokaali omandamine ja hääldamine valmistab õppijatele raskusi.

Vokaalide ö ja õ eristamine ei ole keeruline ainult eesti keele õppijatele. Ka näiteks Kesk- ja Lääne-Saaremaal ning Hiiumaal räägitavas saarte murdes on kaheksa vokaali ning nendes saarte murde piirkondades hääldatakse õ asemel ö (nt mönu, pöld, ölu; loe lähemalt Eesti Entsüklopeediast ja Saarte Häälest).

Lisaks ö ja õ hääldamisele osutus õppijatele keeruliseks ka eesti a hääldamine, mille asemel hääldati hispaania keele a. Uurimuse tulemused aga näitasid, et mida kauem oldi eesti keelt õpitud, seda paremini suudeti eesti keele vokaale hääldada ning õppimisaja pikenedes muutus õppijate hääldus sarnasemaks eestlaste hääldusele.

Eesti keele õppijatele valmistab raskusi ka vokaalide ö ja õ eristamine tajus: vokaali ö tajuti õigesti vaid 33 ja vokaali õ 37% juhtudest.

Samuti aeti vokaale ö ja õ omavahel segamini: vokaali ö tajuti õ-na 29% ja õ-d ö-na 27% juhtudest.

Eestlased tajusid vokaale ö ja õ õigesti vastavalt 83% ja 70% juhtudest.

Tartu ülikooli doktorant Katrin Leppik uurib, mis on eesti keele häälduse juures raske hispaania emakeelega kõnelejatele. Autor: Erakogu

Keerulised välted

Ka eesti keele väldete omandamine näib olevat eesti keele õppijatele keeruline, mis on igati ootuspärane, kuna hispaania keeles ei ole pikkuskategooriat.

Õppijatele valmistab raskusi teise ja kolmanda välte eristamine.

Teist väldet tajuti õigesti 50% ja kolmandat 34% juhtudest. Samuti aeti teist ja kolmandat väldet omavahel segamini: teist väldet tajuti kolmanda vältena 36% juhtudest ja kolmandat väldet teise vältena 58% juhtudest.

Eestlased aga tajusid teist ja kolmandat väldet õigesti 95% juhtudest ning teist ja kolmandat väldet aeti omavahel segamini vaid üksikutel kordadel.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et õppijatele valmistab kõige rohkem raskusi vokaalide ö ja õ hääldamine ning tajumine, samuti on keeruline teise ja kolmanda välte eristamine.

Sarnaste tulemusteni on jõudnud ka teised eesti keele omandamise uurimused, mis on uurinud eesti keele väldete ja häälikute omandamist. Teise ja kolmanda välte eristamine valmistab raskusi lisaks hispaania emakeelega eesti keele õppijatele ka veel näiteks soome, vene, läti ja jaapani emakeelega õppijatele.

Eesti keele vokaalidest on keeruliseks osutunud jaapanlastele vokaalid ü, ö ja õ, vene emakeelega õppijatele valmistavad raskusi vokaalid ä, ö ja õ.