Täpsemalt huvitavad teda keeles esinevad kategooriad.

"Kas on ülde midagi, mida me oma mõtetes ei kategoriseeriks?," arutleb ta ja jätkab: "Tuntud ja tundmatud, vanad ja uued asjad, inimesed ja muud. Asjade kategoriseerimine aitab meil kiiremini otsustada, sest asjad on juba ette nn ära lahterdatud. Kuid mida teha kui erinevates keeltes on erinevad kategooriad? Värvide puhul on selliseks näiteks vene keel, kus on kaks kategooriat sinij ja goluboj, mis eesti keeles on tähistatud ühe kategooriaga - sinine. Kuidas siis sinised ikka jagunevad?"

Kas keeles võib olla vaid üks sinine? Kuidas türklased, eestlased ja venelased värve nimetavad? Milline sinine on põhivärv?

Kaidi Rätsepa motiveeris selliseid küsimusi esitama hüpotees, mis ütleb, et eesti ja türgi keeles on sinisel rohkem kui üks põhivärvinimi.

Kuidas seda kontrollida? Rätsep korraldas välitööd Eestis ja Türgis, kus kasutas tuntud keeleteadlaste Brent Berlini ja Paul Kay välja töötatud meetodit.

Türgi keele loetelu-ja nimeandmiskatses kasutatud 82 stiimulit. Autor: Kaidi Rätsep

Brent Berlin ja Paul Kay on uurinud, kuidas erinevates keeltes värve nimetatakse, nad on kokku kogunud 110 keele värvinimed. Nende loodud põhivärvinimeteooria (1969) sai alguse ideest, et teatud värvinimed on universaalsed. Nad eeldasid, et igas keeles on olemas piiratud arv sõnu värvi tähistamiseks. Neid universaalseid värvinimesid nimetasid nad põhivärvinimedeks.

Kõige üldisemalt võib põhivärvinimedeks lugeda neid värvinimetusi, mis omandatakse kõige varasemas eas – iga keele kõneleja teab neid une pealt.

Berlini ja Kay põhivärvinimede teooria järgi on igas keeles piiratud arv üldises kasutuses olevaid värvinimesid. Tavaliselt on keeles 2–11 põhivärvinime. Eesti keeles on nendeks

• valge,
• must,
• punane,
• kollane,
• roheline,
• sinine,
• pruun,
• hall,
• roosa,
• lilla,
• oranž.

Kuid katsed keelejuhtidega näitavad, et ka hele- ja tumesinisel on eesti keeles põhivärvinimele omaseid jooni.

Siinkohal on keeleteadlane Urmas Sutrop viidanud võimalusele, et vene sinise kategooria jagunemine sinij 'sinine' ja goluboj 'helesinine' vahel võib olla mõjutanud eesti sinise kontseptsiooni sedasi, et see jaguneb samuti kaheks või isegi kolmeks eraldi alamõisteks.

Kas keeles võib olla vaid üks sinine?

Eelnevad põhivärvinime uurimused kinnitavad, et sinine võib jaguneda kaheks: nagu juba öeldud, vene keeles on omaette kategooriad kahele sinise kategooriale, синий [sinij] 'sinine' ja голубой [goluboj] 'helesinine'. Järelikult on ka teisi võimalusi peale üheainsa sinise kategooria. Sinise jagunemine toetab keelelise relatiivsuse teooriat, mille kohaselt mõjutab keel mõtlemist.

Edasi on paslik küsida, kas ka eesti sinine jaguneb (ala)kategooriateks? Kas türgi keeles on samuti kaks sinise kategooriat, nagu kinnitavad eelnevad uurimused? Vastuste saamiseks küsitles Tartu Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Kaidi Rätsep 56 türgi, 39 eesti ja 30 eestivene keelejuhti. Kokku testiti üle 130 osaleja.

Loetelukatses küsis Rätsep keelejuhtidelt kõikide värvide kohta, mida nad teavad. See oli vajalik, et näha keelejuhtide värvileksikoni.

Selleks, et näha, kuidas keelejuhid värvinimesid kasutavad, korraldas Rätsep neile nimeandmiskatse. Selles esitas ta keelejuhtidele ükshaaval värvipaberiga kaetud tahvlikesi küsides: "Mis värvi see stiimul on?".

Katses kasutatud stiimulid ehk värvipaberid olid spetsiaalselt valitud sinise värviruumi uurimise tarbeks. Kõik valitud värvipaberid kleebiti 5×5×0,2 sentimeetri suurusele vineeritükile. Erinevates katsetes kasutas Rätsep 55–82 eri stiimulit.

Eesti ja vene keele loetelu-, sorteerimis-ja nimeandmiskatses kasutatud 55 stiimulit. Autor: Kaidi Rätsep

Nimeandmiskatses kasutati uuemat Color-Aid Corporationi värvipaberivalikut, mille 314-osalisest täiskomplektist valiti sinise, rohelise ja lilla värviskaalale stiimuliteks 55 värvipaberit. Autor: Kaidi Rätsepa doktoritöö.

Eesti ja eestivene keelejuhid osalesid loetelu-ja nimeandmiskatse vahepeal ka sorteerimiskatses, kus nad sorteerisid sarnasuse alusel tahvlikesi gruppidesse ja pärast sorteerimist andsid neile gruppidele nimed.

Kuna gruppidele anti nimed peale sorteerimist, siis võimaldab sorteerimiskatse vaadelda värvide kategooriaid mitteverbaalsel tasandil. "Värvitahvlitest moodustatud grupid oleksid kindlasti olnud erinevad kui keelejuhid oleksid teadnud, et nad peavad peale sorteerimist ka nendele gruppidele nime andma," selgitas Rätsep.

Tulemused

Loetelukatse kõige sagedasemad sinised eesti, türgi ja vene keeles. Autor: Kaidi Rätsep

Mida suurem osa keelejuhtidest teatud värvi loetles, seda suurem on ring, mis sinist tähistab. Eesti sinine, vene sinj ja türgi mavi loetlemisprotsent on väga kõrge, see jääb ainult veidi maha vene nn teisest sinisest – goluboj. Ka türgi teine sinine – lacivert – on suure osa vastajate värvisõnavaras.

Eesti helesinist loetlesid üle poole keelejuhtidest, kuid tumesinise loeteluportsent jääb juba alla poole.

Sorteerimis-ja nimeandmiskatses stiimulitele antud nimede puhul sellist üksmeelt ei olnud. Kuid isegi madalama konsensuse puhul on vene keele tulemuste põhjal näha, kuidas keeles eristub kaks sinise kategooriat. Eesti keeles täpselt samade stiimulite puhul sorteerimiskatses – mis vaatles värvikategooriaid mitteverbaalsel tasemel – sellist eristust näha ei olnud. Selle põhjus on lihtne: liiga vähe keelejuhte kasutas sorteerimiskatse grupile nime andes helesinist või tumesinist.

Uuringu võib lühidalt kokku võtta järgmiste järeldustega:

• Vene keel on näide keelest, kus on olemas kaks erinevat sinise kategooriat.
• Eesti keele katsete tulemuste põhjal on eesti keeles siiski vaid üks sinise kategooria – sinine.
• Türgi keeles võib olla kaks sinise kategooriat mavi 'sinine' ja lacivert 'tumesinine'.