Kristjan Port: suveaeg suigutab tehnokraatlikesse unelmatesse ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Pedro Ribeiro Simões/Creative Commons

Miks tõusta voodist? Sama küsis ka viimane nn hea Rooma imperaatorist riigipea Marcus Aurelius, kes on paremini tuntud ilmselt filmist ''Gladiaator''.

Seistes või tõesemalt pigem lebades püüdis analoogses kimbatuses imperaator-filosoof veenda end sõnadega ''pean minema tööle''. Minema tööle, nagu on kohane vaid inimestele. Mida on mul siin hädaldada, kui pean tegema seda, milleks olen kord juba sündinud ja tegema asju, milleks maailm on mind loonud? Kuid järsku olengi loodud, et kägarduda linade vahele ja hoida end soojas, sest on ju siin palju mõnusam?

Sind siis loodi, et tunda mõnu? Mitte, et midagi teha ja seda kõike kogeda? Kas sa ei märka taimi, linde, sipelgaid ja ämblikke tegemas parimal moel omi tegusid, et hoida maailmas korda? Ja sinul pole tahtmist teha inimesena oma osa? Miks sa ei torma tegema seda, mida loodus nõuab?

Ent peame ju millalgi magama! Nõus! Kuid loodus on sättinud sellele piirid, nagu on teinud sama söömise ja joomisega. Siin oled piirid ületanud. Oled saanud rohkem kui piisavalt, aga mitte tööd. Töötegemises oled endiselt normist maas!

Umbes sellise episoodi leiab Aureliusest maha jäänud filosoofiliste mõtiskluste kogumikus. Vahest aitab kaaspiinleja sisedialoogi lugemine suveajale üleminekust tusastel viibida veel hetke soojade linade vahel? Saaks kauemakski voodi jääda, sest voodisoojas hoidvaid lehekülgi on 300. Pealegi on see vist parim koht lugeda mõtteid, mida kirjutaja ei kavatsenudki kellegagi jagada ega kusagil avaldada.

Suveajale üleminek rajaneb rohkem tehnokraatlikumal argumentatsioonil, kui suvise päevavalguse kogemise romantikal või töömoraalil. Üks esimesi, kes püüdis vanasõna varasemast tõusmisest muuta poliitikaks, oli üks hilisematest Ameerika iseseisvussõja juhtidest ja iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest Benjamin Franklin. Briti alamana aastaid Pariisis veetes kirjutas ta 1784. aastal anonüümse essee valguse hinna langetamise ideest.

Anonüümsus kaitses ratsionaalsust, sest prantslased poleks muidu igivana rivaali alama nõu kuulda võtnud ja mõelnud, kui palju küünlaid saaks varasema tõusmisega päeva õhtuse poole arvelt kokku hoida. Benjamin Franklin ei rääkinud suveajale üleminekust, kuna toona polnud taoliste kokkulepete jaoks sotsiaalseid mehhanisme. Tehnilise lahendusena pakkus ta nõnda välja kõmmutada päikesetõusul unistele pariislastele kahureid, helistada kirikukelli ning maksustada kardinad.

Valgustuse kokkuhoiu ratsionaalsus ongi algusest peale olnud peamiseks suveajale ülemineku argumendiks. Plaanid tehti enamasti teoks Euroopas lahvatanud esimese maailmasõja tõttu, mis sundis kokkuhoiule, eriti söe säästmisele. Rahu saabudes otsustati uuesti pikema hommikuse une kasuks. Seda kuni teise maailmasõjani kui kõik kordus, kaasaarvatud hilisem unerežiimist loobumine. Lõpuks sundis maailma uuesti varem üles tõusma 1970. aastate naftakriis.

Valgustuse arvelt toimuvast kokkuhoiust tagapool toodi argumendiks muid hüvesid, alates majandustegevusest lõpetades tervise ja heaoluni. Viimane on olnud vahest kõige rohkem seotud golfimänguga, mida varane õhtupimedus kõvasti segama kippus, aga mida harrastasid pajud anglosaksi poliitikud. Vihjetega golfile olevat USA president Woodrow Wilson suveaja tühistamise ettepanekud tagasi lükanud kahel korral.

USA-s hinnatakse, et pikem valge aeg kasvatab sealse golfitööstuse tulusid aastas kuni 300 miljoni võrra. Analoogseid majanduslikke efekte võivad koged pikemalt väljas viibijate vajadusi rahuldavate kaupade ja toidu müügiga tegelevad kaupmehed. Pikem õues viibimine suurendab inimeste kehalist aktiivsust ja tugevdab tervist.

Samas suurendab varane tõusmine südamehaigete suremuseriski. Kahju kannatavad veel lapsed ja loomad ning nende eest hoolitsevad lapsevanemad ja farmerid. Pikem valge aeg röövib telekate eest vaatajaid koos reklaamirahadega ja üllatavalt sünnib täiendavaid tehnoloogiaga seotud kulusid, sest unised inimesed eelistavad mõnda aega pärast varasemat tööpäeva algust pidada kaugkoosolekuid.

Huvitav, millise unise arutelu pidanuks imperaator Aurelius meile kaasaegse tehnoloogia tingimustes. Näiteks, las robot töötab, mille oleme inimesena loonud, et olla ise rohkem inimese moodi ja kägarduda linade vahele ning hoida end soojas?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: