Tänu inimesi ühendavale tehnoloogiale ja info lihtsamale liikumisele võib kõikides inimtegevusvaldkondades märgata tempo kasvu. Kuna tempo kasvu põhjuseks paistab olema püüd päeva jooksul võimalikult paljude tegevustega maha saada, võib märgata, kuidas töö võtab üha rohkem ära tööpäeva lõpus kodudes veedetud ajast ja samas võib märgata trendi vajadusest alustada tööpäeva natukene varem.

Viimasel on rida praktilisi põhjuseid, millest suur osa on seotud tööle sõitmisega. Õigemini tänu liiklusummikus istumisele tööle hilinemisega, kuna kõik inimesed püüavad teha ühte ja sedasama ehk tööle jõuda. Seetõttu siis püüavadki osa inimesi alustada reisi tööle teistest varem. See tundub esialgu toimiva lahendusega, aga iga edukas lahendus kasvab lõpuks iseenda vaenlaseks, kui kõik hakkavad seda jäljendama.

Öeldut lühidalt kokku võttes on mitmel pool maailmas hakatud koolide esimeste tundide algusaegu veerandi ja poole tunni kaupa varasemaks nihutama, et paljuski täiesti mõistetavatel põhjustel hilinejate armee tunni pidamist lihtsalt võimatuks ei muudaks. Uuringute järgi on enamus noortest inimestest, ausalt öeldes kuni 65-aastastest inimestest õhtuinimesed ja neil on raske hommikul ärgata. Viimane on ka kohvi populaarsuse põhjuseks, sest kuidagi peab ju end autoroolis ja tööl või koolis töövõimeliseks virgutama.

Hiilivale muutusele on raske vastu seista. Ent pool tundi varem kooli minemine pole enam märkamatult alla neelatav, sest sunnib magama viimase minutini, jättes hommikusöögi söömata ning unustades tänu tormamisele olulisi asju kaasa võtmast. Mis sellest, et kooli jõutakse õigeks ajaks, aga kui inimest ennast veel kohal pole, ei tasu samuti õpetamise teatrit tehes kedagi ja kindlasti iseennast petta. Paistab, et varasem koolialgus on saavutamas kriitilist piiri, kuna märgata võib olulise vastassuunalise jõu sündi.

USA-s on juba mitu kooliringkonda, kus suuresti tänu õpilaste endi aktiivsele tegutsemisele on hakatud kooli algust hoopiski edasi lükkama. Esialgsed tulemused on julgustavad. Tavaliselt haiguste levikut uuriva USA haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse poolt kaheksas koolis läbiviidud uuringu põhjal selgub, et natukene rohkem hommikust magamist parandab õpilaste õppimisvõimet, neil esineb vähem vaimseid häireid, teel juhtub harvemini autoga avariisid, koolitööst osavõtt on suurem ja õppetöö tulemused hinnetes väljendatuna tõusevad.

Teismeeas hilineb tänu hormonaalsetele ümberkorraldustele hommikust und reguleeriva melatoniini nõristus. Just melatoniin on see hormoon, mis hoiab piltlikult öeldes silmad kinni või rasketena. Seetõttu on teismelised kuni keskpäevani tihti unised. Samas ei lase kontakti ja signaalide rikas tehnoloogiline keskkond kuidagi varem magama minna. Otse vastupidi, hilisem loomulik ärkamine teeb inimestest õhtuloomad. Niisiis veereb päev pikalt üle kesköö end pidevalt meeldetuletavate piiksuvate seadmete keskkonnas.

Üheks omapäraseks nähtuseks on arvutiekraani valgusspekter. See sarnaneb päevavalgusele. Ilma, et inimene seda oskaks teadvustada arvab sülearvutikumas peesitav aju, et väljas on endiselt päev ja kuna aju reguleerib juba mainitud und organiseeriva melatoniini eritumist, siis nii ongi see uni õhtul kuhugi kadunud. Püüdes maailma rütmi tõttu varem kooli alustada, vähendatakse oluliselt magamisaega. Samas on tänaseks juba õpikutõde, et uni on seotud nii õppimise kui üldise tegutsemisvõimega. Huvitav, kas kunagi tuleb aeg, kui lapsed lähevad kooli kella kümneks?

Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.