Kristjan Port

Saabumas on jälle see esmaspäev, kui autojuhid on keskmisest ohtlikumad ja inimeses olev mootor ütleb sagedamini üles. Jutt käib loomulikult suveajale üleminekust. Märtsi  teisele nädalavahetusele järgneval esmaspäeval võib autoõnnetuste statistikas märgata jõnksatust, kui varasem ärkamine on tänavatele ajanud hulga ikka veel unega võitlevaid roolikeerajaid.

USA’st kogutud politsei statistikast võib järeldada, et esimene suveaja tööpäev on umbes 15% avariiohtlikum kui tavalised esmaspäevad ja ligemale 40% vähem turvaline, võrreldes märtsikuu keskmise päeva õnnetuste arvuga. Omapärane ja ridade vahelt unevimma sõnumist kõnelev fakt on seegi, et õnnetustes saab küll viga rohkem inimesi, aga surmaga lõppenud õnnetusi on see eest jälegi vähem. Võimalik, et unise peaga lihtsalt tehakse rohkem otsasõite, aga ei kihutata.

Rootsi teadlased panid mõne aasta eest tähele, et kui sügisel minnakse üle talveajale, langeb südamerabanduste esinemissagedus 5%. Tunnike rohkem und annab elule aastaid juurde. Mis juhtub siis kevadel? Kahjuks ei meeldi varasemaks nihutatud ärkamine paljudele südametele ja nad lähevad sagedamini rikki. Lisaks pole kevad kuigi kerge periood ühelegi organismile, sest seljataga on pikk ja tavaliselt kurnav talveperiood.

Une vähenemisel reageerib keha ümberkorraldustega, mida tuntakse rahva seas paremini stressireaktsioonina. Stressireaktsiooni üheks tulemiks on vererõhu tõus ning vereliistakute lihtsam kokkukleepumine trombiks. Iseenesest on reaktsioon evolutsioonilises kontekstis otstarbekas, sest traditsiooniliselt on keha jaoks olnud stressiallikaks mingi füüsiline konflikt. Näiteks kevadise paaritumiseaegse füüsilise konflikti puhul läheb paljudel loomadel „veri keema“. Võitluse tulemusel sünnib kehale rohkem haavu. Verekaotuse vältimiseks on veresoonte purustusi ummistavate trombide moodustumine kasulik.

Tänaseks oleme asendanud füüsilise stressi psüühilisega. Nii jäävadki trombid tiirlema veresoonkonda, millele annavad kõrgenenud pulss ja suurenenud vererõhk liikumisenergiat juurde, kuni leitakse mõni kriitilises kohas asuv veresoon, mis umbe aetakse.

Kui teisipäeva hommikuks on autojuhid saanud uuest olukorrast juba aru ja suurem avariiohtlikkus taandunud, siis südamele ja kogu kehale uut režiimi nii kiiresti selgeks ei tee. Kuni 10% suurem infarkti risk säilib kuni kolmapäevani. Need on dramaatilised arvud. Ent ärge unustage, et suitsetamine ja ülekaal on tuksujale oluliselt ohtlikumad igal päeval aastas. Ärge seepärast suveajale ülemineku pärast väga närvi minge, kuna seegi on ebatervislik. Püüdke mõnepäevast riski tasakaalustada suitsetamisest loobumise, mõistlikuma toitumise ja kehakaalu langetava füüsilise liikumisega.

Olgu märgitud, et suveajale üleminekus leidub ka palju head. Seda pani väidetavalt esimesena tähele keegi William Willett eelmise sajandi alguses. Varakult tööpäevi alustanud Briti ehitaja pani tähele, kuidas keset ilusat suve ilmusid Londoni tänavatele unised hinged tükk aega pärast päikesetõusu. Tal oli natukene kahju, et inimestel jääb nägemata nii mitu kena hommikust päikesetõusu. Lisaks hakkas tal iseendast hale, kuna pidi lõpetama õhtuse golfimängu liiga varakult tänu saabuvale udule ja pimedusele. Nii ta pöörduski avalikkuse poole ideega pöörata suvel osutid tunnikese varasemaks.

Nüüd oleme jõudnud olukorda, milles on hakanud kogunema valjuhäälne, terviseriskidele viitav algatus suveajast loobumiseks. USA’s kogutakse koguni rahvahääletuse korras Valgesse Majja läkitatavat petitsiooni. See meid ei mõjuta, aga isiklik käitumine teeb seda kindlasti. Seega magage hästi!

Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.