Korruptsiooni loetakse üheks kõige olulisemaks madalama sissetulekutasemega riikide arengut takistavaks teguriks. Vastavalt viimastele hinnangutele moodustavad korruptsiooni kulud igal aastal umbes viis protsenti maailma SKP-st. Sellele vaatamata pole üheselt selge, kuidas mõjutab korruptsiooni ettevõtete tootlikkust. Ettevõtete tootlikkust mõõdetakse seejuures tüüpiliselt kas käibe või lisandväärtuse ja töötaja arvu suhtena.

Osa teadlasi väidab, et korruptsioonil võivad olla negatiivsed mõjud ettevõtte tegevusedukusele ja tootlikkusele, kuna see toob ettevõttele kaasa täiendavad kulud ja võib heidutada ettevõtteid äritegevust lõpetama. Teine rühm teadlasi argumenteerib, et korruptsiooni mõju ettevõtte tegevusedukuse võib olla positiivne, kuna võib eemaldada bürokraatlikud tõkked, nagu erinevad litsentsid ja load, ja suurendada seeläbi ettevõtte müügitulu ja kiirendada tootlikkuse .

Meie uuring püüdis tuvastada seda efekti, lisades uurimisküsimuse uue perspektiivi: milline on ettevõtte välisomanduses olemise roll korruptiivse käitumise ja ettevõtte tegevusedukuse seose juures. Seni on liiga vähe pööratud tähelepanu sellele, kuidas erineb korruptsiooni mõju ettevõtte edukusele kohalike ja välisomanduses ettevõtete lõikes.

Kuigi Eestit on rahvusvahelistes uuringutes hinnatud madala korruptsioonitasemega riigina, puudutab eeltoodu näiteks Eesti ettevõtete välisinvesteeringuid endise Nõukogude Liidu riikidesse, kus on Eestist palju kõrgem korruptsioonitase ja nõrgem investorite kaitse. Nii on näiteks meedias saanud korduvalt tähelepanu Ukrainas Hillar Tederi omanduses oleva Arricano Real Estate juhtum.

Korruptsiooni mitmepalgelisus
Üritasime lünka täita, panustades korruptsioonialases kirjanduses kahe alauuritud küsimuse käsitlemisse. Esiteks, kas esineb seos otseste välisinvesteeringute (OVI) ja pistise andmise vahel OVI-de sihtriigis. Teiseks, milline on seos pistise andmise ja ettevõtte tootlikkuse vahel välisomanikele ja kodumaistele omanikele kuuluvate ettevõtete lõikes.

Varasemad uuringud on näidanud, et välisinvestorite päritolumaa institutsioonidel, nt omandiõiguste kaitse, õigusriik, vaba meedia ja internet, turu regulatsioonid, on ettevõtete otsustele ühte või teise välisriiki investeerimisel oluline mõju.

Otseinvesteeringu päritoluriigi ja sihtriigi korruptsioonitasemete erinevus võib olla tähtis otseste välisinvesteeringute mõjutaja kõrge korruptsioonitasemega riikides. Näiteks võivad kalduda ettevõtted madala korruptsioonitasemega riikidest, nagu Rootsi, mitte investeerima kõrge korruptsioonitasemega riikidesse, nagu Venemaa

Oma uurimistöös kasutasime ettevõttetaseme ristandmeid Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupanga ning Maailmapanga ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusedukuse uuringu viiendast lainest, mis katab eelkõige postkommunistlikke riike.

Neist paljud – näiteks Kesk-Aasia riigid, Venemaa ja Ukraina – kannatavad endiselt kõrge korruptsiooni käes, mis muudab andmestiku korruptsioonialaseks uurimistööks eriliselt sobivaks. Empiirilist analüüsi võimaldab uuringus kogutud info ettevõtete töötingimuste, finantsnäitajate, pakutavate toodete ja teenuste, hankijate, konkurentsisituatsiooni, innovaatilise tegevuse, ja eriti olulisena meie uuringu kontekstis, ettevõtete ja valitsuse tajutud suhete kohta.

Korruptsiooni mõõtmine pole lihtne. Kuna see on illegaalne ja varjatud tegevus, ei pruugi küsitletavad olla valmis vastama täpselt küsimusele, kas nad on korruptsioonis osalenud. Otseselt ametnikele antava pistise suuruse kohta küsimise asemel tuleb teha seda seetõttu kaudselt.

Uuritavad tunnevad ennast vabamalt ja väiksema surve all, kui saavad vastata näiteks küsimusele: "Öeldakse, et ettevõtted peavad vahel tegema kingitusi või mitteformaalseid makseid riigiametnikele, et asjad saaksid aetud. Keskmiselt kui suure osa ettevõtete kogu müügist moodustavad sellised mitteformaalsed maksed või kingitused riigiametnikele"?

See võimaldab anda hinnangu teiste, mitte enda käitumise ja selle üksikasjade kohta. Samas on sellised vastused kasulikud, sest peegeldavad küsitletavate isiklikku korruptsiooni kogemust.

Uurimistöö tulemused
Selgub, et pistise andmine on seotud postkommunistlikes riikides ettevõtte tootlikkusega negatiivselt. Ettevõtte tootlikkust mõõtsime siinkohal käibe ja täisajaga alaliste töötajate arvu suhtena. Negatiivne seos muutub võrreldes kohalike ettevõtetega tugevamaks välisosalusega ettevõtetes kõrge korruptsioonitasemega riikides nagu Ukraina, Aserbaidžaan ja Kesk-Aasia riigid. Eeskätt puudutab see sektoreid nagu ehitus, energeetika ja tervishoid.

See tähendab, et välisosalusega ettevõtted kannatavad pistisevõtmise tõttu suuremat kahju kui kohalikud ettevõtted. Kohalikud ettevõtted tunnevad kohalikku korruptiivset keskkonda ja riigiametnikke ilmselt paremini, mis leevendab nende puhul pistisekulude negatiivset mõju nende tootlikkusele.

Samuti võib riigis laialt levinud korruptsioon välisinvestorid turult välja tõrjuda. Teisalt võivad välisinvestorid turul jätkamiseks kohaneda kohalike normidega ja käituda vastavalt kohalikele mängureeglitele.

Ehkki meie uuring kasutas andmeid praegusest väga erinevast perioodist, mida iseloomustab COVID-19-st tingitud majanduslangus, ei kaota see oma olulisust ka praegu. Näiteks näevad mitmed ettevõtted pandeemiat võimalusena saada hädaolukorrast kasu enda võimu kuritarvitamise läbi. Hankeprotseduuride lõdvendamine on suurendanud korruptsiooni riski, majanduse stimuleerimispakette võidakse üritada kallutada endale soodsamaks jne.

Nii on Sloveenia ja Lõuna-Aafrika isikukaitsevahendite hanked heaks näiteks korruptsiooniriski kasvust pandeemia perioodil. Eriti tugevalt on kriisist mõjutatud paljud madala sissetulekutasemega riigid ja korruptsiooni negatiivne mõju välisinvestoritele võib hakata neis riikides takistama majanduse taastumist.

Artikkel on osa Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorandi ja nooremteaduri Gaygysyz Ashyrovi doktoritööst "Uurimused firmatasemel toimuvast korruptsioonist". Doktoritöö eesmärk on anda süvitsi minev ülevaade korruptsioonist erasektori vaatepunktist, alustades ettevõtte juhtide otsustamisprotsessist ja lõpetades korruptsiooni tagajärgedega ettevõtete tegevusedukusele. Töö avalik kaitsmine toimub 2. septembril.

Jaan Masso on Tartu Ülikooli rakendusökonomeetria vanemteadur.