PISA 2022. aasta testi tulemuste analüüsi põhjal tuli välja, et 38 protsendile Eesti õpilastest meeldib uute asjade õppimine ja 40 protsendile meeldivad ülesanded, mis panevad neid proovile.  

See tähendab, et alla poole õpilastest on huvitatud mingist tegevusest lihtsalt sellepärast, et see pakub rõõmu, rahuldust või midagi muud, mitte aga selleks, et saavutada selle kaudu mõni muu eesmärk, näiteks uued teadmised. Selline motivatsioon on aga üldjuhul tugevamalt seostatud õpitulemustega. 

Tartu Ülikooli professorite Katrin Saksi ja Äli Leijeni sõnul on motivatsioonil tähtis roll õppimise juures. Motivatsioon on õppimise alus ja mõjutab õpilase panust õppimisse. Õpilased, kes usuvad endasse ja oma võimetesse, kasutavad nende sõnul sagedamini tõhusaid õppimisviise ning suudavad säilitada motivatsiooni ka siis, kui õppimisteele satuvad raskused.

Uuring leiab, et Eesti koolides on vaja rohkem keskenduda õpilaste sisemise motivatsiooni arendamisele, eriti nende seas, kelle õpitulemused on tagasihoidlikumad, samuti tüdrukute ja madalama sotsiaalmajandusliku taustaga noorte hulgas. Tulemused näitavad selgelt, et just need rühmad vajavad suuremat tuge, et arendada huvi ja sisemist tahet õppida. 

Uuringu põhjal erineb Eesti kui ka Euroopa sisemine motivatsioon nii sugude, sotsiaalmajandusliku seisu kui ka matemaatika tulemuste lõikes. Tüdrukute sisemine motivatsioon on neli protsenti madalamal kui poistel. Ligi 38 protsenti tüdrukutest nõustus, et neile meeldivad proovile panevad koolitööd. Nii arvasid pigem kõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga noored.

Samas kui madalama taustaga õpilaste seas oli 33 protsenti neid, kellele meeldisid proovile panevad ülesanded. Kõrgemate matemaatikatulemustega Eesti õpilastest on 58 protsenti sisemise motivatsiooniga, madalamate tulemuste hulgas langeb see aga 29 protsendini.  

PISA on rahvusvaheline uuring, mille eesmärk on hinnata 15-aastaste õpilaste praktilisi teadmisi ja oskusi. Uuring keskendub sellele, kui hästi noored suudavad kasutada lugemis-, matemaatika- ja loodusteadusalaseid teadmisi igapäevaelus. Seda korraldab ja juhib Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD.

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsioonitudengid vaatasid otsa Riigikogu Toimetiste viimasele numbrile ning koostasid kokkuvõtted. Kokkuvõtte autor on Grete-Liis Arro.