See oli üks esimesi omataolisi Euroopas – tsiviillennunduse ettevõtted tekkisid alles pärast Esimest maailmasõda, pajatavad Eesti Vabariigile kingitud Minevikuminutite videosarja 12. osas Tartu Ülikooli ajalooringi tudengid. Vaata varem ilmunud klippe ev100.err.

Kõige esimene Euroopa tsiviillennunduse ettevõte loodi 1918. aastal, selleks oli Taani DDL. Vanim tänase päevani sama nime kasutav firma KLM asutati Hollandis aasta hiljem. Rootslased tegid algust Aeronaudiga samal aastal, soomlasi õnnestus neil edestada paari aastaga. 

Päris oma lennukitega siiski ei alustatud.

Pisut sarnaselt Nordicaga, pea sajand hiljem, koopereeruti teiste tegijatega – esimene regulaarliin Stockholmi hakkas lendama rootslaste lennukiga juulis 1921. Päris oma lennukiga lennati Riiga kümme päeva hiljem.

Kuna sõja kaotanud Saksamaale olid seatud ka tsiviillennunduse arengut pärssivaid piiranguid, siis hakati Aeronaudi ja ka teiste tellijate jaoks Sablatningi nimelist marki lennukeid kokku panema siinsamas Eestis, Tallinnas Dvigateli tehases.

Lennuvälja osas oli seis märksa kehvem.

Aeronaut jagas Lasnamäe lennuvälja sõjaväega ning omavahelised hõõrumised viisid tõrgeteni lennuliikluses.

Eri aegadel hoidis Tallinn Aeronaudi abil õhuühendust lisaks Stockholmile ja Riiale ka Helsingiga. Helsingi liinil kasutati vesilennukeid. Üle Riia ning Königsbergis ümber istudes sai lennata ka Berliini. Lisaks Eesti-sisesed ringlennud.

Tollel ajal toetus tsiviillennundus kogu maailmas suuresti riigi abile ja nii oli see ka Eestis. Sealjuures olid Aeronaudile eraldatavad toetused väiksemad kui konkurentidel Saksamaal ja Rootsis.

1926. aastal hukkus üks Aeronaudi rajajaid, Jakob Tillo, lennuõnnetuses ning edaspidi keeldus riik Eesti tsiviillennunduse lipulaeva toetamast.

Paar aastat hiljem tegevus lõpetati ning järgnes pankrot. Tallinna ühendus õhku pidi läks välismaiste ettevõtete kätte.

Läks kümme aastat enne kui riik märkas lennunduse tähtsust ning loodi riigi osaluga lennufirma, mille esimene lend toimus vaid kaks kuud enne 1940. aasta juunipööret.