Linnade teke vallandas vägivallalaine, mis hiljem taandus
Olukord Lähis-Idas püsib pingeline juba pikemat aega. Nii teavad kõik maailmasündmuste jälgijad.
Nüüd näitab teadusuuring, et juba tuhandeid aastaid tagasi, siis, kui sealkandis linnad tekkisid, käis neist üle võimas vägivallalaine, mis aga hiljem siiski tagasi tõmbus.
Saksa, Hispaania ja Poola teadlased jõudsid sellise tulemuseni, kui analüüsisid andmeid Lähis-Idast leitud inimskelettidel tuvastatud koljuvigastuste ja relvade, nagu näiteks nooleotste põhjustatud luuvigastuste kohta.
Alles hiljaaegu kokku pandud andmebaas sisaldab teavet enam kui 3500 inimese kohta ning hõlmab kogu eelklassikalist ajajärku alates miinus 11. aastatuhandest tänapäeva Iraagi, Iraani, Jordaania, Süüria, Liibanoni, Iisraeli ja Türgi aladel.
Sel ajal tekkis neil aladel ka põllumajandus, kadus nomaadlus ja kerkisid esimesed linnad.
Jörg Baten Tübingeni Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad oma uuringu põhjal ajakirjas Nature Human Behaviour, et isikutevahelise vägivalla ja mõrvajuhtumite esinemissagedus jõudis Lähis-Idas tippu aastail 4500 kuni 3300 e.m.a, järgmise kahe tuhande aasta jooksul aga jäi vägivalda taas vähemaks.
Teadlaste väitel viis vägivalla tõusule inimasustuse enneolematu tihedus maailma esimestes linnades, kuid ajapikku, kui tugevnes keskvõim, kehtestusid seadused, kujunes kultuurielu ja kasvas kaubandus, ei kaldunud inimesed enam omavahelisi erimeelsusi nii varmalt vägivallaga lahendama.
Uus isikutevahelise vägivalla puhang tõusis aga pronksiaja lõpul, rauaaja alul umbes aastast 1500 e.m.a ja kestis vähemalt aastani 400 e.m.a, milleni uuritud andmebaasi sisu ulatubki.
Selle puhangu tulekut seostavad teadlased mitme senise suurvõimu kokkuvarisemisega, põua, nälja ja rahvarändega; nii sugenes maale ja meredele arvukalt röövlijõuke, sagenesid ründed ja mõrvad.
Bateni ja kolleegide töö toob uut selgust ja võib-olla ka lepitust vanasse vaidlusse, mille üks osapool, kelle kõneisikuks on Ameerika psühholoog Steven Pinker, väidab, et aastatuhandete jooksul on inimkonna vägivaldsus pidevalt vähenenud, teine pool aga leiab, et linnade ja riikide tekkest tõusnud vägivaldsus on põhimõtteliselt seniajani püsima jäänud.
Värske uuring osutab, et vägivaldsus on ka laineline nähtus, mis on aastatuhandete vältel üles-alla käinud.
Pildil on Çatalhöyüki linna varemed Türgis.