Starlinki tehiskaaslased peavad pea iga nädal ohtude eest põiklema

SpaceX-i Starlinki satelliidid pidid möödunud aasta jooksul kokkupõrgete ennetamiseks tegema üle 355 000 manöövri. Ekspertide hinnangul kasvab tehiskaaslaste hulk Maa madalal orbiidil lähitulevikus sedavõrd suureks, et kokkupõrge mõne töötava satelliidiga tõotab muutuda matemaatiliseks paratamatuseks.
Statistika pärineb SpaceX-i värskeimast USA riiklikule sidekomisjonile esitatud poolaastaaruandest. Ettevõte märkis ülevaates, et 2025. aasta detsembrist kuni 2026. aasta maini tegid nende seadmed üle 207 000 manöövri. Eelnenud poolaastaga võrreldes kasvas näitaja ligi 60 000 võrra. Teisisõnu peab iga Starlinki satelliit kosmoseprügi või teiste tehiskaaslaste eest kõrvale põikama keskmiselt umbes kord nädalas.
Kiire kasvu taga on tehiskaaslaste enda arvu kasv. Kui 2024. aastal koosnes sideteenust pakkuva Starlinki võrk 6000 satelliidist, siis 2026. aasta suveks on neid juba enam kui 10 000. Kokku kerkis orbiidil toimetavate masinate koguarv 10 000 juurest 16 000 lähedale. Enamik tehnikast tiirleb 480–550 kilomeetri kõrgusel, kust saab pakkuda kiiret internetiühendust kõige tõhusamalt.
Tekkinud ruumipuuduse tõttu peab ettevõte lootma autonoomsele kokkupõrke vältimise süsteemile. Algoritm käivitab põiklemismanöövri automaatselt juhul, kui võimalus kokkupõrkeks on 3:10 000 000. Suurbritannia Birminghami ülikooli astronautikaprofessor Hugh Lewis nentis väljaandele Space.com, et pikas plaanis viib praegune kurss siiski vältimatu õnnetuseni.
Ta selgitas, et kuigi iga üksiku manöövri puhul kahandab süsteem riski umbes ühe miljondikuni, kerkib satelliidivõrgu koondrisk tasemele, millest pole võimalik mööda vaadata. SpaceX plaanib saata tulevikus orbiidile kuni 100 000 sidesatelliiti. Kui plaan teoks saab, peavad tehiskaaslased põiklema kümnendi lõpuks kosmoseprügi ja teiste satelliitide eest igal aastal enam kui miljon korda. Sellisel juhul pole risk 1:1 000 000 enam tähtsusetu.
Arvutiprogrammide tööd häirib tugevalt ka muutlik kosmoseilm. Õhutakistus muutub mõnesaja kilomeetri kõrgusel vastavalt päikeseaktiivsusele pidevalt, mistõttu ei suuda matemaatilised mudelid satelliitide täpset trajektoori alati ette näha. Suure määramatuse tõttu puuduvad seetõttu võrguoperaatoritel vahendid, et tõelist ohtu tavalisest statistilisest mürast järjepidevalt eristada. Nii kulutavad satelliidid olematute ohtude eest põigeldes väärtuslikku kütust, mis lühendab nende eluiga.
SpaceX haldab praegu maailma suurimat satelliidivõrku. Samas ei pea ettevõtte masinad teiste operaatoritega sidet, vaid langetavad otsuseid ja muudavad suunda automaatselt. Kuigi see võimaldab kokkupõrkeid lühikeses vaates kiiresti vältida, ei pruugi olla see tulevikus jätkusuutlik lahendus.
Lähiajal plaanivad orbiiti senisest enam kasutama hakata teisedki suurfirmad ja riigid, teiste seas Amazon oma LEO konstellatsiooniga, mil Hiina rajab satelliidivõrku "Tuhat purje". Praeguste plaanide kohaselt sihib Hiina projekt Starlinkiga täpselt samu kõrgusi. Kahe autonoomse hiigelvõrgu ristumine samas ruumis tekitab uusi ohte.
Lewis märkis, et kõigile oleks parem võrke täielikult lahus hoida ja need üksteisest ruumiliselt eraldada. Samas tunnistas ta, et see on majandusloogikaga arvestades keerukas. Kes esimesena orbiidile jõuab, see haarab endale parimad kihid.
Selleks, et olukorda kontrolli all hoida, peaksid rahvusvahelise kosmoseohutuse edendamise assotsiatsiooni direktor Tommaso Sgobba hinnangul sekkuma riiklikud regulaatorid. Praegu ei nõua näiteks seadused, et ettevõte tõestaks enne starti oma satelliitide manööverdamisvõimekust ja kütusevaru tuhandete põigete jaoks. Tehiskaaslastega tihedamalt täidetud orbiidid ei tähenda tema sõnul vältimatut katastroofi, vaid hallatavat ja prognoositavat insenertehnilist väljakutset. Selleks vajaksid aga kehtivad reeglid hädasti ajakohastamist.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa


















