Maast vähegi väiksemailt planeetidelt ei ole suuremat lootust elu leida
Kui suur peab planeet olema, et selle peal võiks loota elu teket ja püsi?
Arvatavasti on elu tekkeks ja püsimajäämiseks soodne, kui planeeti ümbritseb atmosfäär. Atmosfäär kaitseb esimesi õrnakesi elusolendeid tähelt tulvava ultraviolettkiirguse eest.
Ameerika teadlased on nüüd teema üle põhjalikult järele mõelnud ja jõudnud järeldusele, et kõige väiksem planeet, mis võiks atmosfääri poolest eluks sobilik olla, on ainult natuke Maakerast väiksem.
Mida väiksem on planeet, seda väiksemad on tal paratamatult ka mass ja külgetõmbejõud, mistõttu on väiksem ka niinimetatud paokiirus, mis võimaldab planeedi juurest lahkuda.
See aga tähendab, et suure energiaga atmosfääriosakesed pagevad planeedilt avakosmosse selle võrra suurema tõenäosusega.
Kuid on veel üks asjaolu, mis väiksemail planeetidel atmosfääril hästi püsida ei lase. Väiksemail planeetidel on pindala ja ruumala suhe nimelt suurem kui suurematel planeetidel.
Seetõttu jahtub nende sisemus kiiremini kui suuremate planeetide sisemus. Ja seetõttu väheneb ka planeedi vulkaaniline aktiivsus.
Kui aga vulkaanid kustuvad, ei aita vulkaanidest erituvad gaasid enam atmosfääri alal hoida, mistõttu võib atmosfäär peagi kaduda.
Michelle Hill Stanfordi Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad võrguvaramusse arXiv üles pandud artiklis, et nende koostatud arvutimudelis ilmnes väga selge piir 0,7 ja 0,8 Maa läbimõõduga planeetide vahel.
Kui planeedi läbimõõt on suurem kui 0,8 Maa läbimõõtu, siis püsib atmosfäär ta ümber tõenäoliselt miljardeid aastaid. Kui aga läbimõõt jääb alla 0,7 Maa läbimõõdu, siis kaob atmosfäär ematähelt saabuva ultraviolettkiirguse toimel pigem varem kui hiljem.
Näiteks 0,6 Maa läbimõõduga planeet suudaks atmosfääri hoida keskeltläbi umbes 400 miljonit aastat, poole Maa läbimõõduga planeet jääks atmosfäärist lagedaks aga kõigest 30 miljoni aastaga.
Nii lühikeste ajavahemike jooksul ei saaks elu arvatavasti veel nii tugevalt juurduda, et suudaks atmosfääri kadudes püsima jääda.
Hill ja ta kaaslased tunnistavad, et teatud erakordsete olude korral võib atmosfäär ka väiksemate planeetide ümber pikemaks ajaks alles jääda. Kuid need erakordsed olud on väga haruldased.
Praktiline järeldus on see, et kui soovime leida maavälise elu märke, siis tasub neid otsida planeetidelt, mille läbimõõt on suurem kui 0,8 Maa läbimõõtu.
