Saturni rõngad võivad ikkagi olla sama vanad kui planeet ise
Saturnil on kõigist Päikesesüsteemi planeetidest kõige uhkemad rõngad. Nüüd väidavad Jaapani teadlased, et Saturni rõngad on palju vanemad, kui viimasel ajal on olnud kombeks arvata, võib-olla isegi sama vanad kui planeet ise.
Ryuki Hyodo Tokyo Teadusinstituudist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Geoscience, et rõngaste vanus võib küündida nelja ja poole miljardi aastani, mitte vaid nelja-viiesaja miljoni aasta piiresse.
Rõngaste praegune vanusehinnang tugineb NASA kosmosesondi Cassini pardalt enam kui kümne aasta jooksul tehtud vaatlustele.
Cassini piltidel paistavad rõngad erakordselt kirkad ja puhtad. See näitabki seni levinud arvamuste põhjal nende suhtelist noorust, sest ajapikku peaks rõngad lõimima endasse niinimetatud mikrometeoroide, liivaterakestest väiksemat kivipuru, mis peaks neid määrima ja tuhmistama.
Hyodo ja ta kaaslased avastasid, et Saturni rõngad on arvatust tolmukindlamad. Nad koostasid arvutimudeli, mis näitas, et rõngastesse sattunud mikrometeoroidid aurustuvad ja neist jääb väga vähe tumedat materjali järele.
Aurustumisel tekkinud laetud osakesed tõmbuvad kas Saturni poole või hoopis avakosmosse nii, et rõngad jäävad puhtaks ja plekituks.
Nii saavadki Hyodo ja ta kaaslased väita, et Saturni rõngaste vanus jääb arvatavasti 2,25 ja 4,5 miljardi aasta vahele.
Nii kauges minevikus oli Päikesesüsteem praegusega võrreldes kaunis kaootiline paik, kus taevakehi ka rohkesti purunes, ja nii võisid ka rõngad olla üsna kerged tekkima.
Praeguste peavooluteooriate järgi on Saturn oma rõngad saanud oma kunagiste kuude kokkupõrkes tekkinud purust mõnisada miljonit aastat tagasi. Kunagiste kuude suuremaks jäänud tükid on selle vaateviisi järgi võinud jääda ka mõneks pisemaks nüüdiskuuks.
Saturni rõngad koosnevad lugematust hulgast väikestest jääterakestest ja kivikamakatest. Varemgi on arvatud, et nad tekkisid enam-vähem koos planeedi endaga, aga just Cassini vaatlused on toonud arvatava tekkeaja lähemasse minevikku.
