Kuldjärv märkis, et kuigi mõiste "kõlblik kuni" viitab toidu säilivustähtaja lõppemisele, ei tähenda see automaatselt, et toode on riknenud. Näitena tõi ta hiljutise isikliku kogemuse tordiga, mille säilimistähtaeg sai äsja läbi, kuid mis maitses siiski hästi. "Selle ma nii-öelda päästsin, sest sellel oli tõesti peal "kõlblik kuni", mille tähtaeg langes päev varem. Ma sain selle päris kell üheksa õhtul umbes 60 protsenti allahinnatult, aga oli väga hea," meenutas toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse teadur saates "Terevisioon".

Ta selgitas, et toiduainetööstus lisab säilivuskuupäevadele alati väikese varu, kuna ei saa kunagi täielikult kontrollida, kuidas tarbija tooteid tegelikult säilitab. Kuigi Kuldjärv ei soovita tähtaja ületanud toodet ei soovita kohe tarvitada, saab selle kõlblikkuses veenduda hõlpsalt sensoorsete meetoditega – hinnates välimust, lõhna ja maitset.

Suurema probleemina ei mõista aga paljud tarbijad endiselt "parim enne" ja "kõlblik kuni" tähiste erinevust. Kuldjärv selgitas, et "parim enne" viitab eelkõige toote kvaliteedile, mitte ohutusele. "Parim enne tähendab siis seda, et kvaliteet langeb pärast seda kuupäeva, mis on pakendile pandud. Seda võib aga süüa, see on ohutu," ütles Kuldjärv.

"Kõlblik kuni" märgisega toitude puhul tuleb olla üldiselt siiski kriitilisem ja hinnata nende seisukorda enne tarvitamist. Samuti võib kasutada näiteks kuumtöötlust, isegi kui toidu välimus ja lõhn riknemisele ei viita. Seda eeskätt selleks, et hävitada roisubaktereid ja teisi ohtlikke mikroorganisme

"Roisubakterid küll annavad märku, et nad tegutsevad, eraldavad erinevaid ebameeldivaid lõhnaühendeid, aga kahjuks patogeenid – kõige tuntumatena listeeria ja salmonella – enda tegevusest kahjuks kuidagi niimoodi sensoorselt märku ei anna," tõdes teadur.

Eriti tähelepanelikud peaksid olema riskirühmadesse kuuluvad inimesed, nagu rasedad ja nõrgema immuunsusega inimesed. Neile soovitas Kuldjärv rangelt järgida märgitud säilivuskuupäevi ega usaldada üksnes oma maitse- või lõhnataju.

Fermenteeritud toidud, nagu vürtsikilu, on Kuldjärve sõnul teisalt suurepärane näide, kuidas "parim enne" kuupäeva möödumine ei tähenda toote kvaliteedi langust – vastupidi, mõnele inimesele võib pikem fermentatsioon isegi paremini sobida. Saates pakkus Kuldjärv maitsta kilu, mille "parim enne" oli möödunud pea aasta. Ta lisas, et fermenteeritud toitudel võib "parim enne" olla väga subjektiivne: "Korealastele meeldib näiteks mitu aastat vana kimchi."

Kuldjärve enda hinnangul oli vürtsikilu "väga maitsev" ning tema sõnul muutub selle tekstuur ja maitse seistes pigem paremaks. Teadur rõhutas, et toidu ohutust ja kvaliteeti aitab säilitada siinkohal fermenteerimisprotsess ise.

Teiste toitude säilitamisel rõhutas Kuldjärv, et toiduohutuse seisukohalt on kõige olulisem nende võimalikult kiire jahutamine. Nõnda ei tohiks rikke hirmus kuuma toidu külmkappi panemist peljata ning vältida selle mitmeks tunniks toatemperatuurile seisma jätmist. "Toidu säilitamise kõige nii-öelda ohtlikum temperatuur mikrobioogilise riknemise mõttes on 20–60 °C kraadi. Lemmiktemperatuur bakterid on kuskil seal 30–40 °C," selgitas ta.

Talvisel ajal on hea variant asetada kuum toit jahutamiseks ka õue või terrassile. Külmiku puhul soovitas Kuldjärv samas tähele panna, kuhu toit asetada. Näiteks piim tuleks paigutada külmiku tagumisse ossa, kus temperatuur on madalam ja stabiilsem, mitte uksetaskusse, kus temperatuur kõigub rohkem.