Kui veel kümme aastat tagasi võis alkoholivaba õlu tunduda pigem magusa kaljana ja vein lihtsalt viinamarjamahlana, siis praeguseks on olukord muutunud. Toiduteadlane Rain Kuldjärv rääkis "Terevisioonis", et nii Eestis kui ka maailmas on alkoholivabade jookide valik ja kvaliteet teinud tohutu arenguhüppe.

"Inimesed otsivad järjest rohkem alkoholivabasid jooke. Põhjused on erinevad: mõeldakse rohkem tervisele, ei taheta purju jääda, aga tahetakse siiski nautida maitseid ja kogemust," ütles Kuldjärv.

Tema sõnul on suur muutus toimunud just tehnoloogias. Kui varem segati alkoholivaba veini tegemisel lihtsalt kokku viinamarjamahl ja maitseained, siis nüüd kasutatakse nelja erinevat meetodit, millest kõige levinum on vaakumaurutus.

"Tänapäeval kääritatakse jook valmis täpselt nagu tavaline vein või õlu, seejärel eemaldatakse alkohol vaakumaurutiga. Kuna see toimub madalamal temperatuuril, ei kao aroomid ega maitseühendid," selgitas toiduteadlane.

Kuldjärve sõnul on alkoholivabade jookide puhul kõige keerulisem aroomide säilitamine, mistõttu lisatakse veinile mõnikord tagasi pisut viinamarjamahla või kasutatakse looduslikke stabilisaatoreid, näiteks guarkummi. See annab joogile täidlust.

Kuldjärv usub, et järgmine suur samm alkoholivabade jookide arenduses tuleb fermentatsiooniuuringutest. "Meid huvitab, kuidas uued bakterite ja pärmitüved suudaksid luua täiesti uusi maitseid ja joogikogemusi, mis matkivad klassikalisi jooke," ütles ta.

Alkoholivabade jookide turg kasvab kiiresti ning Kuldjärve sõnul on see vaid algus. "See on trend, mis ei ole enam nišš. Inimesed tahavad elamust ka siis, kui nad ei soovi alkoholi tarbida," sõnas Kuldjärv.