Geenimuutus aitab vähil kehas levida
USA Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlased tuvastasid geenimuutuse, mis muudab kopsukasvajate keha teistesse osadesse levimise tõenäolisemaks.
Ajakirjas Nature avaldatud uuring toob uut selgust, kuidas kopsuvähk annab siirdeid ehk levib algkoldest keha teistesse piirkondadesse.
Tyler Jacksi juhitud teadlasterühm avastas muutuse geneetiliselt muundatud hiiri uurides, kelle geenidesse oli programmeeritud kopsuvähi teke.
Selliste hiirte kopsurakke saab sundida ekspresseerima vähki põhjustava geeni Kras aktiveeritud vormi ning kasvajate teket allasuruv geen p53 kustutatakse.
Kõigil neil hiirtel arenevad välja kopsukasvajad, kuid ainult teatud osa neist annab siirdeid, mis tähendab, et vähi levikuks on vaja täiendavaid muutusi.
Võtmegeen
Teadlased võrdlesid hiirtelt saadud andmeid inimese kopsukasvajate geneetiliste profiilidega ning leidsid, et geeni NKX2-1 väiksem aktiivsus põhjustab kopsuvähipatsientide kõrgemat suremust.
Uuringu juhtiva autori Monte Winslow sõnul on uurimistulemused oluline samm mõistmaks, kuidas seda geeni blokeerivad muutused muudavad kasvajad agressiivsemaks.
Winslow sõnul on praegu kurb reaalsus, et kui patsiendil on vähk selle geeni välja lülitanud, siis on oodata halvimat.
Tema sõnul oli kõige rabavamaks erinevuseks geeni NKX2-1 aktiivsuse puudumine siirdeid andvates kasvajates.
Geen NKX2-1 kodeerib transkriptsiooni faktorit - proteiini, mis kontrollib teiste geenide ekspressiooni. Selle normaalseks funktsiooniks on kopsu, kilpnäärme ja aju teatud osade arengu kontroll.
Tundub, et pärast geeni ekspressiooni väljalülitamist vähirakud taandarenevad ebaküpsesse olekusse ning saavutavad võime kopsudest eralduda ning levida mööda keha, pannes aluse uutele kasvajakolooniatele.
Kui oli selge, et NKX2-1 on vähisiirete tekkes oluline, hakkasid teadlased uurima selle mõju geenidele, mida see reguleerib. Nad keskendusid geenile HMGA2, mille kohta oli juba varem teada, et see on seotud teist tüüpi vähkidega.
Tundub, et geen NKX2-1 summutab täiskasvanud kudedes geeni HMGA2. Kui NKX2-1 on vähirakkudes välja lülitatud, lülitub sisse HMGA2 ning aitab kasvajal agressiivsemaks muutuda.
Teadlased avastasid ka, et inimeste kasvajad, millel puudus NKX2-1 geen ja HMGA geen oli sisse lülitatud, kaldusid andma rohkem metastaase, kuid mitte kõik.
Winslow märkis, et ravimite toimet NKX2-1 geenile sihtida on raske, sest geeni sisselülitavaid ravimeid on geene väljalülitavate ravimitega võrreldes palju raskem teha.
Paljutõotavamaks võimaluseks on sihikule võtta HMGA2 või teised geenid, mida NKX2-1 summutab. Hetkel jätkavad teadlased teiste vähi tüüpide uurimist, et jõuda selgusele, kas NKX2-1 ja HMGA2 omavad sama rolli ka teiste vähkide puhul.
Toimetaja: Jaak-Kristian Sutt