Kui vana on hambavalu?
Inimesele, kes pole kunagi tundnud hambavalu, tundub teiste poolt kirjeldatu kui väljamõeldis. Hambavalu võib muuta elu talumatuks ning sundida isegi muidu tugevad mehed põlvili, kirjutab Tartu ülikooli Kliinikumi Lehes suu-, näo- ja lõualuukirurgia eriala arst-õppejõud Aili Tuhkanen.
Hambavalu põhjuseid on mitmeid. Erinev võib olla valu iseloom, tugevus. Sõltuvalt valulävest avalduvad need erinevatel inimestel ka erinevalt.
Hammaste ravi oli tuntud juba Vanas-Egiptuses, hambaauke ehk kaariest raviti erinevate materjalidega – kuld, mesilasvaha, erinevad taimesegud/pastad ja kõike seda tehti muidugi eelnevalt hambakaariest eemaldamata ehk puurimata.
Seega arenes kaaries näiliselt parandatud hambaaugus rõõmsalt edasi, tekitades juba järgnevaid tüsistusi. Nendeks võisid olla näiteks hambanärvi põletik (pulpiit), põletik hambajuuretipu piirkonnas (periodontiit), mädakogumik luuümbrise ehk periosti all (periostiit) või luupõletik (osteomüeliit).
Hambaravi pastade-vedelike koostisesse kuulusid piim, mesi, õlu, pühade allikate vesi, eeterlikud õlid, köömned, sibul, tilliseemned.
Näitena üks retsept hammaste tervena hoidmise kohta Vana-Egitptuse Ebersi papüürusest, mida võib pidada üheks vanimaks sisehaiguste ja arstirohtudega ravimise entsüklopeediaks.
Retsept oli järgmine:
- Tamme vaik
- Nuubia savi
- Rohelise silma näovesi
Purustada koos ja panna hamba peale.
Kaariese levimus oli madal pronksi- ja rauaajal, kuid selle tõus neoliitikumis võib olla seotud süsivesikurikka taimetoidu kasvuga.
On leitud muumiaid, kellel on püütud asendada puuduvaid hambaid meie aja mõistes implantaatidega, kasutades selleks puidust valmistatud pulki, mis muidugi koesobimatuse tõttu püsima ei jäänud.
Varasel keskajal ilmusid esimesed märgid professionaalsest suuhooldusest ja huvitaval kombel peeti kaariest külluse märgiks ehk moes olid katkised hambad (sic!).
Terved hambad olid vaestel. Aadlikel oli terveid hambaid piinlik omada ja seda loeti tollaegset moodi mitte järgivaks.
Sellel ajajärgul hakati aga mõtlema juba valutule hambaravile, mis piirdus küll loodusest leitule mõne (eeterliku) õli juurde segamisega. Samas olid hambaravi võteteks ka klistiir, nälgimine, vanniskäik, aadrilaskmine, vms.
Praeguseks on hambaravi areng olnud pidev, uudiseks ei ole enam ei implantaat, juureravi mikroskoobiga, breketravi, hammaste transplantatsioon, lähitulevikus ka tüvirakud.
Terveid ja tugevaid hambaid loetakse inimese tervise märgiks ja hambad on organismi kui terviku üks osa. Mul on hea meel tõdeda, et teiste erialade arstid oskavad haiget uurides tähele panna muutusi suuõõnes – suuõõne limaskestal, keelel, hammastel. On ju ravimata hambad kroonilise põletiku allikad ning paljude üldhaiguste põhjustajad.
Hammaste korrashoiu eest ei vastuta üksnes arst, vaid selles on osa ka inimesel endal. Lõpetuseks Komi rahvauskumus: laps hakkab kuuluma inimeste maailma alles pärast hammaste tulekut.
Stomatoloog Aili Tuhkaneni 10 soovitust suuhoolduseks:
- Harja hambaid vähemalt 2 minutit.
- Hommikul pese hambad esimesena, pärast hommikusööki loputa suud veega/ suuloputusveega, õhtul pese hambad enne magamaminekut. Ära unusta puhastamast ka keelt.
- Kasuta ka hambaniiti, hambavaheharju nagu teie hambaarst on õpetanud.
- Joogiks kasutada pigem vett kui suhkruid sisaldavaid mahlu.
- Söö regulaarselt, kasuta toidus kodumaiseid hooajalisi juurvilju.
- Puhasta hambaproteese nagu omi hambaid. Vähemalt kord kuus võta ette põhjalikum puhastus spetsiaalsete vahenditega, hambaarstid nõustavad hea meelega.
- Vaheta hambaharja vähemalt iga 2-3 kuu tagant. Vali pehme (soft) hambahari, tugevad on ette nähtud proteeside puhastamiseks.
- Ära kasuta pidevalt valgendavaid hambapastasid! Kahenädalase kasutamise järel vali tavaline hambapasta. Sama kehtib ka soodat sisaldavate hambapastade kohta.
- Ka lapse piimahammaste eest tuleb hoolt kanda!
- Külasta hambaarsti vähemalt 1-2 korda aastas, see aitab ennetada suuremaid kulutusi hamba ravile. Vähimagi probleemi korral pöörduda koheselt.
Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool
