Õpilasuurimus: Kui palju sisaldavad hambapastad vähki tekitavat titaanvalget? ({{commentsTotal}})

Sageli panevad inimesed reklaamidest ajendatult hambaharjale liiga suure koguse pastat.
Sageli panevad inimesed reklaamidest ajendatult hambaharjale liiga suure koguse pastat. Autor/allikas: Marco Bronco/Creative Commons

Titaan(IV)oksiid on kantserogeenne aine, mida kasutatakse värvidele, paberile, plastikule, tintidele, toiduvärvidele ja kosmeetikale valget värvi andva pigmendina. Üks tootegruppidest, mis sisaldab tihti titaan(IV)oksiidi on hambapastad. Kui palju sisaldavad erinevad hambapastad seda vähki tekitavat ainet, uuris riiklikule õpilastööde konkursile esitatud töös Mirjam-Kim Rääbis Tallinna Inglise kolledžist.

Hambapastad satuvad vähemalt kaks korda päevas hambaid pestes otsesesse kontakti meie suu limaskestaga, mis võib meid hambapastas sisalduvatele kahjulikele ainetele eriti vastuvõtlikuks muuta.

Kuigi titaan(IV)oksiidi ehk titaanvalge suukaudse manustamise kahjulikkust inimeste peal pole eriti testitud, on sarnane katse tehtud loomadega. Suukaudne kokkupuude titaan(IV)oksiidiga põhjustab terviseprobleeme nii täiskasvanud kui ka noortes rottides juba alates koguses 10 milligrammi ühe kehakaalu kilogrammi kohta. Seega võib hambapastades leiduv titaan(IV)oksiid olla ka inimestele teatud kogusest kahjulik.

Sageli panevad inimesed reklaamidest ajendatult hambaharjale liiga suure koguse pastat. Samas ei ole enamasti hambapasta pakendil kirjas, kui palju see sisaldab titaan(IV)oksiidi.

Mirjam-Kim Rääbis mõõtis röntgenfluorestsents analüüsi kasutades titaan(IV)oksiidi sisaldust Eestis müüdavates hambapastades, et hinnata nende ohtlikku mõju inimtervisele. Testitud hambapastade hulka kuulusid R.O.C.S., Blend-a-med, Parodontax, Sensodyne, Colgate ja Elgydium brändide tooted. Röntgenfluorestsents analüüs suudab idetifitseerida raskemetalle ja mõõta nende kogust, saates välja röntenkiirgust ja analüüsides tagasi põrkavatest kiirgustest tekkinud unikaalset energiamustrit ja signaalide arvu.

Tulemused näitasid, et kõige rohkem titaan(IV)oksiidi sisaldas Elgydium White hambapasta. Selles sisalduva oksiidi massiprotsent oli 1,44%. Kõige vähem sisaldas oksiidi Parodontax, kus titaan(IV)oksiidi oli 0,00167%. Teised hambapastad sisaldasid järgnevaid koguseid titaan(IV)oksiidi: Elgydium Anti-Plaque 0,237%, R.O.C.S. 0,274%, Blend-a-med 0,454%, Sensodyne 1,09% ja Colgate 1,25%.

Kolmes hambapastas - Sensodyne (1,09%), Colgate (1,25%) ja Elgydium Whitening (1,44%) ületas titaan(IV)oksiidi massiprotsent Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiameti lubatud 1-protsendilise piirmäära. See regulatsiooniga on piiratakse titaan(IV)oksiidi sisaldust toiduvärvides: oksiidi sisaldus ei tohi ületada 1 protsenti toote kogumassist. Seega saab neid hambapastasid lugeda ohtlikuks juhul, kui neid tarbitakse juhendit järgimata näiteks hambapastat süües.

Selleks, et põhjalikumalt hinnata titaan(IV)oksiidi kahjulikku mõju inimestele, võrdles töö autor aine massiprotsenti hambapastades rottide peal tehtud katse tulemustega. Võrdlusaluseks võetud teadustöös uuriti titaan(IV)oksiidi suukaudse manustamise kahjulikkust täiskasvanud ja noortele rottidele, kellele anti 30 järjestikusel päeval 10, 50 või 200 mg/kg titaan(IV)oksiidi nanoosakesi.

Nanoosakesed on osakesed, mille suurus jääb 1 ja 100 nanomeetri vahele ning titaan(IV)oksiidi sisaldavates kaupades nagu hambapasta on neid keskmiselt 37%.

Kuna on teada, et rottidele avaldasid titaan(IV)oksiidi nanoosakesed mõju juba alates 10 milligrammist kehakaalu kilogrammi kohta, siis arvutati iga kaubamärgi hambapasta puhul titaan(IV)oksiidi nanoosakeste massiprotsentide põhjal välja minimaalne kogus, mis võiks potentsiaalselt inimtervisele kahjulik olla.

Hambaarstide poolt soovitatav hambapastakogus on aga herneterasuurune pall, mis kaalub umbes 0,25 g. Kuna tuleb veel arvestada, et titaan(IV)oksiidi osakesi manustati rottidele kehakaalu järgi, oleks kõrgeima titaanvalge sisaldusega hambapasta Elgydium White kahjulik 30 kilogrammi kaaluvale lapsele, kui ta kasutaks ühel päeval hambapesuks 58,9 g pastat. Naisele, kes kaalub 50 kg oleks minimaalne kahju tekitav kogus 96,5 g ja 70 kg kaaluvale mehele 135 g.

Mirjam-Kim Rääbis leidis oma uuringu tulemusena, et titaan(IV)oksiidi on hambapastades liiga vähe, et avaldada inimestele kahjulikku mõju.

Seega on testitud hambapastad inimtervisele kahjulikud vaid siis, kui neid mitteotstarbeliselt kasutatakse ehk suurtes kogustes ja pika aja vältel süüakse.

Tuleb aga meeles pidada, et väikeste laste puhul on hambapasta söömine täiesti võimalik juhtum ning nende väikese kehakaalu tõttu on nad ka hambapastades leiduvale titaan(IV)oksiidile palju vastuvõtlikumad.

Mirjam-Kim Rääbise tööd juhendasid õpetajad Marit Laos, Luise Tiks. 24. ja 25. aprillil toimub Energia Avastuskeskuses Õpilaste Teadusfestival, kus õpilased esitlevad oma koolitööna valminud uurimistöid. Teisipäevast reedeni võib ERR Novaatori teadusfestivali leheküljelt lugeda ülevaateid õpilaste tehtud töödest.

Toimetaja: Marju Himma



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Els Heinsalu

Eesti teaduse fenomen: vabanemine. Els Heinsalu

EV 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Keemilise ja bioloogilise füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu räägib Eesti teaduse vabanemisest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: