Hambavalu pärandas meile saurus

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Hambavalu pärandas meile saurus Autor/allikas: Wikipedia
275 miljoni aasta vanuse kivistise uurimisel leiti hambamädaniku jäljed.

275 miljoni aasta vanuse kivistise uurimisel leiti hambamädaniku jäljed.

Labidosaurus hamataus oli üks esimesi maismaal elavaid roomajaid ning kuivamaaelu muutis tema toidusedeli ning ka hammaste ehituse eellaste omast erinevaks.

Liigi esivanematel olid nõrgad hambad, mis pidevalt uuenesid - uued hambad kasvasid lõualuu sisekülje ning asendasid murdunud hamba hõlpsalt.

Labidosaurus hakkas rohkem kasutama koredat taimset toitu ning nõrkade uuenemisvõimeliste hammaste asemele tekkisid tugevajuurelised jäävhambad.

Ajakirjas Naturwissenschaften ilmus Toronto ülikooli teadlaste uuring, kus Labidosauruse fossiilil leiti tomograafi abil märke luukudet kahjustanud mädanikust.

See on vanim teadaolev jälg hambakaariese kohta ning ühtlasi iidseim tõendusmaterjal maismaaselgroogsel esinevast infektsioonist.

Uuringu juht Robert Reisz esitas artiklis oletuse, et jäävhammastega loomaliikidel hakkasid nakkused suus kiiremini ja ägedamalt kulgema. Roomajatel oli ka varem suus arvukalt baktereid olnud, kuid hammaste vahetumine võis aidata infektsioonidel kiiremini paraneda.

Oma saurustest eellastelt oleme seega saanud päranduseks hambad, millega on mõnus mäluda, aga kui mädanik juure sisse poeb, on kuri karjas.

Toimetaja: Piret Pappel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: