Viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju. Eesti viipekeel on lingvistiliselt iseseisev keel, millel on ka keelelaene eesti keele kirjalikust vormist. Leksiograafilisel tasandil esineb samuti eesti keele laene. Viibeldud eesti keel põhineb sageli eesti keele kirjaliku vormi keelestruktuuril.

Õhuskirjutamise süsteem ehk sõrmendamine (eesti keele tähestiku 32 tähte ja tähestiku järgi sõrmendamine) on viipekeelses kommunikatsioonis vältimatu osa, kuid see ei kuulu eesti viipekeele süsteemi. Eesti viipekeeles on orienteeruvalt erinevate allikate põhjal 34–38 käevormi (ehk eesti keele kontekstis 32 tähte).

Eesti keele kirjalik vorm on mõjutanud ka eesti viipekeelt näiteks viipe ESMASPÄEVAL kujunemine viipest ESIMENE PÄEV või E tähe kasutamine koos raputuse viipega. Liigutuse iseloomu arv on 29 (raputus, õitsev-liigutus) ning moodustuskohta arv on 26 (pea kohal, põsel või keha ees jt).

Eesti viipekeele grammatika ning keele ülesehitus erinevad eesti keelest. Toome ühe näite selle kohta, kuidas esitada eesti viipekeele grammatikat. Teame, et eesti keeles on 14 käänet ning eristatakse ainsust ja mitmust, kuidas väljendatakse neid grammatilisi kategooriaid eesti viipekeeles? Eesti viipekeeles saab erinevaid käänete tähendusi edasi anda ruumiliselt ja visuaalselt.

Vaatleme kuut käänet (videos al 1.18), mida on lihtne näidata osutamise kaudu, kasutades sõna AUTO: 

• illatiiv (sisseütlev) – AUTO-SISSE, 
• inessiiv (seesütlev) – AUTO-SEES, 
• elatiiv (seestütlev) – AUTO-SEEST, 
• allatiiv (alaleütlev) – AUTO-PEALE, 
• adessiiv (alalütlev) – AUTO-PEAL, 
• ablatiiv (alaltütlev) – AUTO-PEALT.

Eesti viipekeeles mängib olulist rolli ka ainsuse ja mitmuse väljendamine. Mitmust saab näidata kordamise ja ruumilise paigutuse ehk markeri abil. Näiteks viibe AUTO üks kord tähistab "autot", kuid AUTO+++ kordamisega väljendatakse mitmust ehk "autod".

Maailmas on ligikaudu 6000–7000 keelt. Maartje De Meulderi (2019: 208) andmetel on The Ethnologue andmebaasis dokumenteeritud 138 viipekeelt. 

Tänapäeval kasutab eesti viipekeelt erinevatel eesmärkidel ligikaudu 4500 inimest, sealhulgas kurdid, vaegkuuljad, viipekeeletõlgid, viipekeele õpetajad ja õppijad. Eesti viipekeel on rikkalik ning visuaalselt väljendusrikas keel, mille grammatika erineb eesti keele vormist, kuid võimaldab samaväärselt edasi anda grammatilisi suhteid.

2007. aasta keeleseaduse redaktsiooniga lisati eesti viipekeel seadusesse, tunnustades seda iseseisva keelena alates 1. märtsist. Selle tõttu tähistatakse eesti viipekeele päeva 1. märtsil ning emakeelepäeva 14. märtsil.