Minuti loeng: säästva arengu eesmärgid ehitavad sildu ka vaenuriikide vahel
ÜRO säästva arengu eesmärkide seas kõnetavad Eestis ja Euroopas kõige tugevamalt keskkonnakaitse ja rohepööre, ent maailmas on säästva arengu vajadused palju laiemad ning nii on seda ka nendest lähtuvad eesmärgid ja koostöö, selgitab Tallinna Ülikooli politoloogia professor Leif Kalev.
Paljud maailma riigid on suhteliselt vaesed ja vähem arenenud. Seal tuleb tõsta võimalusi ära elada ja ise toime tulla. Sellele olid suunatud juba tänastele säästva arengu eesmärkidele eelnenud ÜRO aastatuhande arengueesmärgid ja nii on ka nüüd. Joogivee ja toidu kättesaadavus, kohapeal sobivate uute tootlike põllumajanduslahenduste leidmine, hariduse, tehnoloogia ja majanduse areng on esmavajadused mitmel pool maailmas.
Mida rahvusvaheline koostöö teema ÜRO arengueesmärkides sisaldab? Ühelt poolt arengumaade rahalist abistamist. Soovitus on arenenud riikidel selleks eraldada vähemalt 0,2 protsenti kogurahvatulust ja eraldi tunnustatakse neid riike, kes teevad rohkem. Teine oluline ja mõnevõrra laiapõhjalisem märksõna on üleilmne koostöö ja partnerlus, saavutamaks võimalikult mõistlik maailmakord. See tähendab õiglased reeglid, head suhted, teineteiselt õppimine, võrreldavad andmed, samas tunnustades, et iga riigi suveräänsus igati säilib.
Me teame, et maailma riikide koostöö ei ole ainult lilleline ega isegi mitte ainult kainelt läbirääkiv. Siinsamas meie lähedal käib praegu Ukraina sõda ja Eesti on võtnud pikaajalise kohustuse toetada ainuüksi Ukrainat rohkem, kui ÜRO arenguabi soovitus ette näeb.
Riigid toimivad maailmas isetahtsi ja mitte alati sõbralikult ning tugevamad saavad endale soovi korral lubada rohkem kui teised. Seda tuleb arvestada ja mõista. Samas ei tohiks see meid eksitada vajaduselt teha endast sõltuv rahvusvahelise teineteisemõistmise ja koostöö edendamiseks.
Eriti väikeriikide võimalused ongi eeskätt rahvusvahelises koostöös ning teineteise eripärasid arvestavas avatuses ja mõistmises. Seda tuleb silmas pidada ka tänases keerukas ja pingeid täis keskkonnas. Rahvusvahelised kokkulepped nagu ÜRO säästva arengu eesmärgid aitavad ka rasketel aegadel leida koostöökohti mitte ainult sõbralike, vaid ka tugevalt erinevate huvidega või lausa vaenulike riikide vahel.
Väärtustagem neid võimalusi mõistlikus ulatuses.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa