Õigusriigi idee on allutada inimeste omavaheline kooslus reeglitele, mis on siduvad nii neile, kellele reegleid luuakse, kui ka neile, kes neid loovad. Õigusriigi eesmärk on tagada, et igapäevane elukorraldus lähtuks reeglistikust, mille täideviimine ja tagamine on teostatav selgete, arusaadavate ja kontrollitavate reeglite kaudu. Õiguskord, mis on aluseks meie omavahelisele läbimisele, peab olema tuletatav selle alamate poolt tunnustatud allikast.

Demokraatlikus riigikorralduses, mis tunnustab põhiseaduslikust kui riikluse ühte tugisammast, on õiguskord taandatav põhiseadusliku korra tagamisele. Õigusest lähtuvalt peab tegutsema nii inimene kui ka riik. Õigus õigust luua ei anna õigust seda eirata. Riik, mis ei tugine enda loodud reeglitele, vaid pelgalt nõuab nende täitmist oma alamatelt ei saa olla täisväärtuslik õigusriik. Riik, mis tunnustab õigust kui kohustust nii endale kui ka oma alamatele on seevastu õigusriigi tiitlit väärt.

Õigusloome on õigusriigis selge, täpne ja arusaadav. See lähtub rahva tahtele tuginevatest allikatest ning seab õigusi ja kohustusi nii õiguskorra loojatele kui ka selle adressaatidele. Õigusriigis mõistab õigust selleks volitatud institutsioon, kelle pädevuses on tagada ka otsuste täideviimine. Õigusmõistja peab õigust mitte ainult mõistma, vaid ka ise seda järgima, olles seeläbi eeskujuks ja õiguskorra püsimise garandiks.

Demokraatia aluseks on rahva võim, mida rahvas rakendab oma vaba tahte avaldamise kaudu. Õigusriigi toimimise aluseks on rahva tahte kaudu volitused saanud õiguskorra loojate ustavus rahva tahtele ja kehtivale õiguskorrale. Õigusriigi püsimine on iga õiguskuuleka käitumise teha. Kui me austame ja järgime oma õiguskorda, siis hoiame me seeläbi ka õigusriiki.