Inimesekeskne disain (HCD) tugineb kahele põhialusele: interaktsioonidisainile ja kasutajakogemuse hindamisele. Interaktsioonidisain keskendub digitaalsete tööriistade loomisele, mis parandavad inimeste produktiivsust ja kogemust, kasutades kasutajakeskseid lähenemisi. Kasutajakogemuse hindamine hõlmab süsteemide kasutatavuse, kasulikkuse ja kasutaja kaasamise kavatsuse põhjalikku mõõtmist.

Erinevalt traditsioonilisest tarkvaradisainist kirjeldab inimesekeskne disain protsessi, mis loob inimeste vajadustest lähtuvaid tehnoloogiaid. Seda tüüpi disainiprotsess seab esikohale inimeste heaolu, tagades süsteemide funktsionaalsuse, usaldusväärsuse ja tõhususe ning samal ajal intuitiivsuse, kasulikkuse ja nauditavuse. Sellised disainimeetodid arvestavad kolme peamist tahku:

• Inimeste ja tehnoloogia vahelise suhtluse jälgimine.
• Digitaalsete tööriistade prototüüpide loomine, mis toetavad inimeste vajadusi ja soove.
• Hindamine, kas loodud tööriist tõepoolest prioriseerib inimeste heaolu.

Miks on oluline mõista selle rolli ühiskonna kujundamisel?

Tänapäeval nähakse digitaaltehnoloogiaid meie käepikendusena, mistõttu muutuvad digitaalsed suhtlused keerukamaks ja meie sõltuvus neist suureneb. Näiteks on tehisintellektil (AI) põhinevate rakenduste kasutamine igapäevaelus kasvamas, mõjutades meie otsuseid ja tegevusi.

Sellised digitaalsed suhtlused võivad ühest küljest rikastada meie elu ja ühiskondlikke suhteid, kuid teisalt tekitada ka sõltuvusi. Näiteks sotsiaalmeediaplatvormid nagu Facebook ja Tiktok.

Kuna sõltuvus tehnoloogiast suureneb, mõistame selle väärtust meie igapäevaste tegevuste toetamisel ja jõustamisel, kuid näeme ka, et see võib meid oma tegevusi kohandama sundida. Seetõttu mängib meie tehnoloogiasuhtlus – minevikus, olevikus ja tulevikus – olulist rolli ühiskondliku käitumise kujundamisel.

Kuidas on seotud inimesekeskse disainiga inimese-arvuti interaktsioon?

Nagu mainitud, tehnoloogia kasutamise edenedes ja keerukate digitaalsete suhtluste sõltuvuse suurenedes muutub inimese-arvuti interaktsiooni (HCI) ekspertide roll järjest olulisemaks. HCI eksperdid juhendavad tehnoloogia loojaid ja arendajaid tagama, et loodud tööriistad kohanduvad inimeste mõtlemise ja tegutsemisega, mitte vastupidi.

HCI on arvutiteaduse valdkond, mis keskendub tehnoloogia kujundamisele, mis vastab tõeliselt inimeste vajadustele, võimetele ja kogemustele. Erinevalt traditsioonilisest arvutiteadusest, mis rõhutab tehnilist tõhusust, seab HCI esikohale inimeste heaolu ning uurib, kuidas tehnoloogia saab toetada ja võimestada inimeste igapäevaseid tegevusi.

HCI ekspertide missiooniks on kasutada HCD meetodeid digitaalsete tööriistade kujundamiseks ja arendamiseks, mis ületavad lõhe inimvajaduste ja tehnoloogia potentsiaali vahel, ning tagada, et need digitaalsed kogemused oleksid intuitiivsed, kasulikud, usaldusväärsed ja laialdaselt kasutusele võetavad.

Sonia Sousa on Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi interaktsioonidisaini dotsent. Tema uurimistöö keskendub süsteemide usaldusväärsusele ja kasutajakogemuse hindamisele.

Viited:
Dix, et al.  (2003). Human-Computer Interaction. Pearson Education.
Grudin, J. and Pruitt, J. (2002). Personas, participatory design and product development: An infrastructure for engagement. In Proc. PDC, volume 2, pages 144–152.
Harper, et al. (2008). Human-Computer Interaction in the year 2020. Microsoft Research Ltd.
Hartson, H. R. and Hix, D. (1989). Human-Computer Unterface development: concepts and systems for its management. ACM Computing Surveys (CSUR), 21(1):5–92.
Hewett, T. T., Baecker, et al. (1992). ACM SIGCHI curricula for Human-Computer Interaction. ACM.
Kuniavsky, M. (2003). Observing the user experience: a practitioner's guide to user research. Elsevier.
Kurniawan, S. (2004). Interaction design: Beyond human–computer interaction by Preece, Sharp and Rogers (2001), ISBN 0471492787.
Marsh, S. (1990). Human Computer Interaction: an operational definition. ACM SIGCHI Bulletin, 22(1):16–22.
Norman, D. A. (1988). The psychology of everyday things. Basic books.
Norman, D. A. (2006). Interaction design is still an art form. Ergonomics is real engineering interactions, 13(1):45–60.
Rogers, Y. (2012). HCI theory: classical, modern, and contemporary. Synthesis lectures on Human-Centered Informatics, 5(2):1–129.
Strong, G., and Verplank, W. (1992). ACM SIGCHI curricula for Human-Computer Interaction. ACM.