Maailma rahvastik vananeb ja kogeme seda inimajaloos esmakordselt. Eesti vananemisnäitajad on ühed kõrgematest maailmas. Praegu on meie inimestest 65-aastane või vanem iga viies. Aastaks 2050 moodustavad 65-aastased ja vanemad Eesti rahvastikust kolmandiku.

Teadlased on näidanud, et ainus lahendus vananevate ühiskondade ees seisvatele väljakutsele vastamiseks on vanemate inimeste potentsiaali kasutamine. Ühelt poolt tuleb soodustada vanemate inimeste tööturul osalemist, teiselt poolt tähendab panustamine mittepalgalist tegevust ja kogukonda kaasatust.

Vanemaealiste aktiivsus väljaspool kodu on kasulik ühiskonnale, kuid kasu laieneb ka inimesele. Vanema inimese eneseareng ja panustamine on seotud inimese kognitiivsete võimete säilimise ja füüsilise võimekuse ja vaimse tervisega vanemas eas.

Vananemine puudutab ühiskonnas kõiki eluvaldkondi, see on horisontaalne protsess. Nii ei ole ka üllatav, et tervena vananemine on seotud mitte ühe, vaid mitme ÜRO jätkusuutlikkuse eesmärgiga. Eesmärk nr 3 "Hea tervis ja heaolu" räägib üsna kitsalt tervisest ja mitte väga palju heaolust. Vanemate inimeste heaolu on fookuses kõige enam eesmärgi nr 11 "Kestlikud linnad ja kogukonnad" all.

Mis siis on tervena vananemine? Maailma Terviseorganisatsiooni määratluse kohaselt pole tervena vananemine seotud üldse haiguste ja nende ärahoidmisega. Tervena vananemine on tegevus, mille tulemusena suureneb võimalus olla füüsiliselt ja vaimselt terve.

See tegevus on töö oma viie funktsionaalse võimekuse säilitamise ja arendamisega, et olla võimeline tegema seda, mida parasjagu väärtuslikuks pead.

Nende viie funktsionaalse võimekuse seas on võimekus rahuldada eluspüsimiseks vajalikke põhivajadusi ning võimekus olla liikuv. Neid kahte toetab meie sotsiaalhoolekande süsteem. Kolm ülejäänud võimekust on aga sellised, mille jaoks süsteemset tuge vanemas eas täiskasvanutele ei pakuta. Need on võimekus õppida, et olla võimeline võtma vastu endasse puutuvaid otsuseid, võimekus säilitada ja luua suhteid ning võimekus panustada ühiskonda. 

Heaoluühiskonnas oleme seni tegelenud kollektiivselt vaid probleemidega ning heaolu on olnud inimese individuaalne vastutus. Nüüd on vaja muutust. Tervena vananemisel on suur ülesanne ja lootus kogukonnal, teistel inimestel sinu ümber.

Teised inimesed võivad käia närvidele, aga nad on ka ainsad, kellel on võime neid närve korras hoida.