Kui vaadata allolevat graafikut, on selge, et koos sisemajanduse koguproduktiga suureneb – ja veidi kiiremini – inimkonna materiaalne jalajälg – ehk siis nende materjalide koguhulk, mida tarbijate vajaduste rahuldamiseks ammutatakse. Siia alla kuuluvad biomass, fossiilkütused, metallimaagid ja mineraalid. Seega ka kogu meie energiatarve. Kaudselt on see ka looduskeskkonna halvenemise graafik. Tarbimata jätta aga ju ei saa, sest see teeks meid talumatult õnnetuks.

Kas aga ikka on nii? Kuidas see, mida me elus tahame, seostub sellega, kuidas me ennast tunneme?

Palju-uuritud, aga vähetuntud eesmärkide sisu teooria (Goal Contents Theory), mille autorid on maailma juhtivad motivatsiooniuurijad, ütleb vastupidist. Need uurijad on leidnud, et inimese psühholoogilise heaolu ja vaimse tervise näitajad, (nagu õnnelikkus, meeleolu- ja ärevushäirete mitte-esinemine, sõltuvust tekitavate ainete vähesem tarbimine, vitaalsus, eneseteostuse ja autentsuse tunne) ehk tunne, kuidas elu on tähenduslik, on seotud inimesele omase elupüüdluste mustriga.

See, mida inimesed elus tahavad, pole aga suvaline. Osad inimesed kalduvad keskkonna survel püüdlema pigem materiaalseid asju – rikkust, välimust, võimu ja staatust. Neil on pigem välised püüdlused, mis viivad nn hedonistliku heaoluni.

Teised inimesed püüdlevad samuti keskkonna mõjul pigem selle poole, et iseendast ja maailmast paremini aru saada, areneda ning õppida, võimalusel maailma paremaks teha ja teisi aidata, luua ja hoida häid suhteid teistega ning olla terve. Need on pigem seesmised püüdlused, mis viivad eudaimoonilise heaoluni.

Tõsi on, et need väärtused on kuigivõrd olulised kõigi inimeste jaoks. Vahe toob sisse see, kumma väärtuste kogumi poole püüeldakse pisut rohkem teiste väärtuste kogumiga võrreldes.

Järjekindlalt osutavad uuringud, et too esimene, materialismi-staatuse-välimuse püüdluste grupp on läbivalt kõigis mainitud heaolunäitajates viletsamas seisus. Teisisõnu on nad õnnetumad, ärevamad ja vähem rahul oma eneseteostusega. Vastupidiselt on aga suhetele, tervisele, õppimisele-arengule ja teiste aitamisele suunatud inimeste heaolutunne eri tahkude alt vaadatuna läbivalt kõrgem. Paradoksaalsena oleme seega tegelikult õnnelikumad ja vaimselt tervemad siis, kui valime iga päev teha asju, mis on õiged, mitte neid, mis toovad naudingut.

Seose mehhanism seisneb selles, et nn hedonistlikule heaolule suunatud, välised püüdlused on reeglina seotud teistega võistlemise-võrdlemisega. See pigem lõhub, kui ehitab häid suhteid kogukonnaga. Sellisel juhul tunnevad inimesed end alati enam surve all olevana ja kontrollituna. Teadagi on see ebameeldiv.

Eudaimoonilist heaolu püüeldes tuntakse end aga iga päev rohkem iseendana, samas aga teistega seotumana ning märgatakse rohkem iseenda arengut, ning selle kõige tõttu tuntakse end ka õnnelikumana. Võib öelda, et eudaimoonilist heaolu püüeldes tunneme end elusamana. Kogeme tunnet siin ja praegu ning see ei sõltu sellest, kas saavutame kunagi tulevikus seda-teist-kolmandat, olgu selleks materiaalsed väärtused või kellegi heakskiit.

Mis kõige olulisem – uuringud näitavad ka seda, et hedoonilist heaolu taotleval rühmal on suurem keskkonnajalajälg. Eudaimoonilist heaolu taotleval rühmal on see väiksem. Kõik need seosed ilmnevad väga erineva elatustasemega riikides ja ühiskonnagruppides.

Seega, kas pole huvitav, et see osa inimkonnast, kes väärtustab tarbimist, rikkamaks saamist, võimu ja välist muljet teistest asjadest rohkem, suudab ühekorraga muuta õnnetuks nii iseenda kui ka planeedi? Häid jõule!

Viited:

Bradshaw, E. L., Conigrave, J. H., Steward, B. A., Ferber, K. A., Parker, P. D., & Ryan, R. M. (2023). A meta-analysis of the dark side of the American dream: Evidence for the universal wellness costs of prioritizing extrinsic over intrinsic goals. Journal of Personality and Social Psychology, 124(4), 873.

Unanue, W., Vignoles, V. L., Dittmar, H., & Vansteenkiste, M. (2016). Life goals predict environmental behavior: Cross-cultural and longitudinal evidence. Journal of Environmental Psychology, 46, 10-22.