Käesoleva, 2025. aasta seisuga on Eestis veidi üle 47 800 16–18-aastase noore, kes saavad esmakordselt võimaluse osaleda 19. oktoobril kohaliku omavalitsuse valimistel. Kuigi noored eelistavad tänapäeval osaleda ühiskonnaelus teistel viisidel, nt sotsiaalmeediakampaaniate kaudu, on KOV-valimistel osalemine oluline samm demokraatlikuks kodanikuks kujunemisel.

Kõigil noortega töötavatel inimestel on võimalus noori julgustada valimistel osalema ja neid selleks ette valmistada. Kindlasti ei tohiks noorte ettevalmistus valimisteks jääda koolis vaid ühiskonnaõpetaja õlule või ainult valimiste-eelsele ajale – oma panuse saavad anda nii huvijuht, koolidirektor, klassijuhataja kui ka erinevate ainete õpetajad. Mida aga kool ja õpetajad täpsemalt teha saavad?

Elulised alusteadmised

Ei saa üle ega ümber kooli rollist tutvustada õpilastele põhimõisteid ja -ideid, näiteks sellest, kuidas riik, demokraatia ja valimised toimivad. Seejuures tasub noored viia päriselt kohaliku omavalitsuse või mõne riigiasutuse tegevustega tutvuma, sh istungitel osalema või korraldada simulatsioone. Muidu võivad teadmised jääda liiga abstraktseks ja noored ei saa aru, kuidas asjad tegelikult käivad. Seda kinnitavad nii uuringud kui ka noorte enda kogemus.

Õpetaja saab toetada noorte huvi kodus, koolis, kodukohas ja riigis toimuva vastu mitmel viisil –olgu selleks valijakompassi kasutamine, erakondade tutvustamine, või päevakohaste kohalike teemade üle arutlemine. Seejuures on väga oluline meediakirjaoskuse ja kriitilise mõtlemise arendamine, et noored saaksid aru, millest poliitikud räägivad, kas lubadused on realistlikud ning mis teemad on olulised kohaliku omavalitsuse tasandil ja mis hoopis riigi või Euroopa liidu tasandil

Oleme varemgi näinud, kuidas poliitikud teevad KOV-valimistel kampaaniat loosungitega, mis ei puuduta üldse teemasid, mille üle KOV midagi otsustada saaks. Lisaks tasub tutvuda KOV-i arengukava või strateegiadokumentidega.

Austav arutelukultuur

Üks hea viis, kuidas erinevaid erakondi tutvustada, on korraldada koolis erinevate erakondade esindajatega valimisdebatte. Kindlasti tuleks sellisel juhul järgida Eesti Noorteühenduste Liidu ning haridus- ja teadusministeeriumi välja töötatud head valimistava, mis muu hulgas ütleb, et kõiki erakondi, kandidaate ja maailmavaateid tuleb käsitleda võrdselt ja erapooletult.

Viimaks aga kõige olulisem punkt. Uuringud näitavad, et tegelike osalusvõimaluste andmine noortele juba varakust east on see, mis viib päriselt demokraatias osalemiseni. Olgu selleks osalus kooli kaasava eelarve projektides, õpilasesinduses või projektipõhise õppe raames kogukonna probleeme lahendades.

Üks õpilane ütles mulle kunagi pärast sellise projekti tegemist, kuidas ta ei uskunud enne, et temagi saab midagi koolikeskkonnas muuta ja ei pea selleks osalema isegi õpilasesinduses. Andkem siis juba koolis noortele see kogemus, et neist sõltub midagi ja julgustagem noori osalema tulevastel kohaliku omavalitsuse valimistel.

Kasulikke materjale ja linke:

• ENL ja HTM uuendatud hea valimistava
• Palju häid materjale õpetajatele noorsootöötajatele noorte toetamisest KOV valimiste teemal
• Tark Valija veebileht
• Ideid projektipõhiseks õppeks (Proovikivi ja Siseministeeriumi koostöös korraldatud "Koos suudame" konkursi raames välja valitud projektid): nt Jalgrattaparkla