Oleme viimastel aastatel kogenud suuri väljakutseid, määramatust ja ebaturvalisust. Seda on nimetatud ka kobarkriisiks, kus tuleb korraga tegeleda kliimaküsimuste, sõja, kasvava majandusliku ebavõrdsuse ja ebastabiilsusega.

Samas oleme viimastel kümnenditel keskendunud kollektivistlike väärtuste asemel individualistlikele. Sedavõrd ärevatel aegadel on aga ellujäämiseks hädavajalik toetada kollektiivset tegutsemisvõimet olukorras, kus üksikisikud tunnevad, et omavad toimuva üle aina vähem enesekontrolli. 

Aastal 2023 avaldatud Eesti inimarengu aruande kohaselt on Eesti inimesed Euroopas sotsiaalse isoleerituse poolest esirinnas ning depressiooni- ja ärevushäire risk on vastavalt igal neljandal ja iga viiendal täiskasvanul.

Erinevad uuringud näitavad, et lapsed ja noored on ühiskonnas riskrühm, kelle vaimne tervis on aina kasvava tempoga muutuvas ja ebakindlas maailmas erakordse surve all. Tööinspektsiooni aastaraamatu järgi kasvas 2024. aastal järsult läbipõlemise tõttu töövõimetushüvitiste saajate arv.

Kuidas siis töömaailmas süveneva ärevuse ja pingete ning ühiskonnas võimu võtva ebakindlusega tuleviku suhtes toime tulla?

Kuuluvustunne olulisus

Esmalt on oluline tunnistada, et elamegi äreval ajal.  Kuuluvustunne on aga oluline heaolu tagaja. Inimese tegutsemisvõimekust mõjutavad tema suhted teiste liikmete, rühmade, struktuuride ja keskkonnaga, kuna just suhted seovad süsteemi tervikuks. Uurimistulemuste põhjal on säilenõtkuse ja läbipõlemise, emotsionaalse kurnatuse, enesetõhususe ning psühholoogilise heaolu vahel tugev seos. Sel põhjusel on keerulistel aegadel vaja tähelepanu pöörata toetavatele ja lahenduskesksetele suhtevõrgustikele. 

Ka vaimsele tervisele ja heaolule keskendunud Eesti 2023. aasta inimarengu aruande kohaselt on kriisidega toimetulekuks vaja nii inimeste kui ka ökosüsteemide suuremat säilenõtkust ja koostoimimist. Säilenõtkus tähendab indiviidide, kogukondade, organisatsioonide ning riigi võimet tulla toime ettenägematute olukordadega ja neist õppida. 

Paratamatus elada ebakindlal ajal paneb organisatsioonidele erilise vastutuse toetada inimeste toimevõimet tugevas stressifoonis, mis saadab meid ilmselt veel mõnda aega. Rohked uuringud näitavad seost kollegiaalsete suhete ja heaolu vahel. Ärevatel aegadel nagu praegu on sel põhjusel eriti oluline, et organisatsioonid tegeleksid teadlikult töötajate heaoluga, et suurendada säilenõtkust ja kollektiivset vaimset vastupidavust. 

Kollektiivne tegutsemisvõimekus

Keerulistel aegadel tuleb personaalse konkureerimise asemel toetada kollektiivset tegutsemisvõimekust. Stressiolukorras ennustab inimene tulevikku pessimistlikumalt ja alahindab enda võimekust olukorra lahendamisel. Just sotsiaalsed võrgustikud võimaldavad inimestel paremini tegutseda muutuvas keskkonnas, luua tähendust, organiseeruda ja lahendada probleeme. Seega on heaoluks oluline näha end koos teistega väärtuslikuna, et uskuda, et minu võimuses on tegutseda.

Organisatsioonis on oluline tunnustada üksteist kui ressurssi.  Kindlasti ei ole lahendus panna vastutus ainult üksikindiviidile, saates teda ajajuhtimise koolitusele või tegelema joogaga. Alles siis, kui inimene tunneb, et on grupi liikmete jaoks väärtuslik, julgeb ja suudab ta anda endast parima.

Muutuste ellu kutsumiseks on oluline võimestada rühmaliikmeid, et nad oleksid teadlikud enda tugevustest pingeolukorras toimida. Igal inimesel on vajadus olla kuuldud, mitte vaigistatud. Oluline on jagada probleeme professionaalsetes tugi- ja õpirühmades ning mõelda ja tegutseda lahenduskeskselt. Nii suurendame inimeste kokkukuuluvust, vähendame ärevust ja üksindustunnet. 

Lootusetus ja jõuetus või ühine tegutsemisvõime

Keerulisel ajal on meil oluline tunda end pere, sõpruskonna, töökollektiivi, ühiskonna osana, keskendudes meelekindlalt sellele, mis on meie võimuses teha. Frustreerunud inimesed koonduvad negatiivsete teemade ümber, võimendavad pessimismi ja jõuetust.

Igaüks vastutab, kas suhtevõrgustikes suurendatakse hirmu, ärevust ja lootusetust või koondatakse enda jõud ja energia ühisele tegutsemisele, üksteise toetades ja võimestades. Võimestamise kaudu suureneb enesetõhusus, pühendumus, motivatsioon ning kasvab seeläbi tegutsemisvõime.  Igaühel on valik, millisesse võrgustikku kuuluda.

Kriisid õpetavad väärtustama elu, vabadust, turvalisust ja toetavate inimsuhete olulisust. Kui ebakindlus maailmas suureneb, aitab meelekindlus ja usaldus inimestevahelistes suhtevõrgustikes sellega toime tulla.

Neid suhtevõrgustikku saame luua ja igaühe panusega arendada – peredes ja kogukondades ühiselt kriisiks valmistudes, organisatsioonides koostöiselt ja lahenduskeskselt tegutsedes või hoopis kultuurilise ühiskogemusena suvisel laulu- ja tantsupeol, kus nii osaleja kui ka kaasaelajana kogeme erakordset meelekindlust ja turvatunnet ühtekuuluvuses ning kollektiivses tegutsemisvõimekuses.

Liigestest lahti aeg defineerib päris kangelased. Igaüks meist saab äreval ajal olla see kangelane, kes täidab meelekindlalt enda igapäevaseid ülesandeid kogukonnas või organisatsioonis, hoolides, kaasates ja tehes koostööd.