Mis kasu on meediakirjaoskusest ehk meediataibust? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Maailmas hästi hakkama saamiseks ei piisa enam kaugeltki ainult kirjaoskusest, vaid arendada tasub ka oma meediataiplikkust. Tasemel meediakirjaoskus võimaldab tõhusamalt levitada nii omaenda loomingut kui ka hinnata kriitiliselt tarbitava info usaldusväärsust.

Selleks, et rääkida meediakirjaoskusest ehk meediataibust, peaks alguses üldse rääkima kirjaoskusest kui sellisest. Kirjaoskus tähendab oskust lugeda ja kirjutada. Eesti rahvast võib lugeda kirjaoskajateks alates 19. sajandi lõpust, kui rahvaloenduse andmetel oskas lugeda üle 90 protsendi inimestest ja kirjutada oskas enam kui 77 protsenti. Praegu on kirjaoskus 99,8 protsendil Eesti elanikest.

Kirjaoskus ei tähenda aga sugugi ainult lugemist ja kirjutamist. Kirjaoskus jaguneb veel omakorda formaalseks kirjaoskuseks, funktsionaalseks ehk toimetuleku kirjaoskuseks ning rekreatiivseks ehk taastavaks ehk n-ö meelt lahutavaks kirjaoskuseks.

Kui mõtleme laiemalt selle peale, miks inimestel kirjaoskust vaja on, siis ennekõike selleks, et omavahel infot vahetada. Uut teadmist teistele anda ning seda teistelt vastu võtta. Pikka aega võis olla üsna kindel, et see, mis kirja pandi – ükskõik kas raamatutesse või hiljem ajalehtedesse – oli kontrollitud ja seda võis usaldada.

Ühel hetkel aga oli võimalik infot vahetada enneolematutes kogustes. Raadio, televisioon, internet, lisaks veel üha suurenev hulk raamatuid, ajakirju ja ajalehti tekitas sellise infohulga, et sellega hakkama saamine eeldas hoopis täiendavaid uusi oskusi. Nii hakatigi üha enam rääkima meediakirjaoskusest.

Mis asi see meediakirjaoskus ehk meediataip on? Hästi üldiselt öeldes on see oskuste kogum, mille alla kuuluvad oskus infot otsida, seda analüüsida ning ka ise luua ja levitada. Selle kõige juures on oluline ka osata kasutada erinevaid kommunikatsiooniviise ajalehtedest TikiTokini, televisioonist entsüklopeediateni.

Meediakirjaoskus on seega korraga nii formaalne – ehk oskad kasutada üht või teist infokandjat. Aga on ka funktsionaalne ehk sa oskad infot otsida ja seda mõista. Ja siis on meediakirjaoskus ka rekreatiivne ehk meelt lahutav – sellega tegeled näiteks siis, kui teed mingi tabava meemi või jagad kellegi väga hästi tehtud story't.

Võib tunduda lihtne: oskad ju lugeda ja videot vaadata ning samuti ka ise kirjutada ja videot teha ning postitada. Mis seal siis veel on?

Meediataip on siiski natuke enamat. Meediataibukas inimene oskab ühelt poolt lisaks sisu loomisele mõelda ka sellele, kuidas oma sõnumit kõige tõhusamalt levitada. Teiselt poolt oskab ta kriitiliselt mõelda, kas info, mida ta tarbib on tõene ja usaldusväärne. Meediataibukas inimene oskab infot kontrollida ning näeb ära tagamõtteid, millega mingi tekst, video või foto on loodud.

Võtame näiteks Facebooki, Instagrami, Twitteri või TikToki. Need keskkonnad peaksid olema sõprade omavaheliseks suhtlemiseks, postituste jagamiseks. Tegelikult on need aga sama avalikud kohad kui tänav. Seal tegutseb väga palju inimesi ja organisatsioone, kelle eesmärk on teenida teiste kasutajate pealt raha, neid eksitada või suisa kahjustada.

Vahest olete kuulnud Cambridge Analytica andmeskandaalist. Cambridge Analytica oli poliitilise konsultatsiooni ettevõte. Nad kaevandasid ja analüüsisid andmeid selgitades välja just need kasutajad, kelle käitumist ja toimimist nad suunatud reklaamide ning postitustega mõjutada püüdsid. On teada, et Cambridge Analytica töötas nii Donalt Trumpi kui ka Brexiti kampaaniate heaks.

2018. aastal tuli ilmsiks, et Facebook oli Cambridge Analyticaga jaganud oma kasutajate privaatseid andmeid, ilma et need kasutajad oleksid selleks loa andnud. Facebooki 270 tuhande kasutaja kaudu saadi ligipääs ka nende sõpradele. Ühtekokku tähendas see, et Cambridge Analytica sai kasutada 87-e miljoni kasutaja andmeid. Eestis saadi kolme kasutaja kaudu ligipääs tegelikult 5510-e inimese andmetele. Kõik see toimus kasutajate endi teadmata.

Nii oli Facebooki ja Cambridge Analytica tegevusel oma osa Donald Trumpi presidendiks saamisel ning Ühendkuningriigi lahkumisel Euroopa Liidust. Ja sellele kõigele aitasid enesele teadmata kaasa sotsiaalmeediakasutajad, kes personaliseeritud infovoo mõjusfääri kuulusid.

Kuigi nii suure andmekaevandamise vastu on üksikkasutaja üsna kaitsetu, saab meediataiplik inimene sellest midagi siiski õppida. Näiteks seda, et tasub olla väga teadlik, milliseid mobiilirakendusi ja platvorme sa kasutad ning millist infot need sinu kohta koguvad. Samuti tuleb teada, et kõik info, mida sotsiaalmeedias ja internetis näed ei ole erapooletu ega neutraalne. Ja siis on mõistlik teada kanaleid, milles olevat sisu võib usaldada, kuna neil lasub kohustus infot kontrollida. Sellised kanalid on kvaliteetajakirjanduse väljaanded: ajalehed, uudisteportaalid ning tele- ja raadiouudised.

Aga käime korraks veel üle, mis kasu inimene meediakirjaoskusest ehk meediataibust saab.

Esimene ja vahest olulisim on see, et meediataiplik inimene mõtleb kriitiliselt. See ei tähenda halvas mõttes kriitikat ehk halvustamist, vaid oskust näha poolt- ja vastuargumente, hinnata info kvaliteeti ja näha varjatud kavatsusi. Näiteks tuleb ikka ette, et mõni poliitik või avaliku elu tegelane ütleb, et ajakirjandus on halb. See ei ole tegelikult meediataiplik käitumine. Meediataiplik poliitik tooks välja põhjuse, miks ta seda väidab ja esitaks oma argumendid. Samuti tark meediatarbija oskab kriitiliselt mõelda, kas väite taga "ajakirjandus on halb" esitati ka mõni tõestus selle kohta, et ajakirjandus on ka tegelikult halb, või oli tegu lihtsalt laimamisega. 

Teiseks, meediataiplik inimene oskab ära tunda varjatud mõjutamist. Näiteks kui talle püütakse salamisi pidevalt midagi müüa. See juhtub siis, kui külastate mõnd veebilehte või miks mitte ka mõne tootja Instagrami kontot ja pärast seda hakkate igal pool nägema just selle lehekülje või tootjaga seotud reklaame.

Kuna igast teie tegevustest jäävad platvormile maha andmed, siis saavad neid töödelda algoritmid. Need kasutavad seejärel teie andmeid ära teile toodete ja teenuste müümiseks. Aga samal põhimõttel võib mõjutada inimest ka poliitiliste kampaaniatega või paanikat tekitava infoga nagu see juhtus Cambridge Analytica andmeskandaali puhul. Meediataiplik inimene oskab ära tunda erinevaid mõjutamise viise ning tehnikaid ja oskab end nende eest hoida.

Ja see ongi kolmas meediataiplikkuse tunnus: meediataiplik inimene oskab infot hinnata ning selle kaudu tunneb paremini ära valeinformatsiooni. Just eksitava ja valeinfo levik on 21. sajandi infoühiskonna üks suuremaid ohtusid. Seda põhjusel, et inimesed tegutsevad sageli info põhjal, mida nad ise ega keegi teine nende lähikonnas ei ole kontrollinud.

Neljandaks: meediataiplik inimene on ka ise osavam sisuloojaehk ta oskab kirjutada, filmida või pildistada nii, et see oleks huvitav teistele vaadata ja viiks kohale just selle sõnumi, mida ta tahab saata. Seega meediataiplikkus tähendab ka loovust ja selle väljendamist.

Eesti riigi jaoks on oluline, et meie kodanikud oleksid varustatud kvaliteetse ja usaldusväärse informatsiooniga ega laseks ennast mõjutada valedest, propagandast või vandenõuteooriatest.

Näiteks Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanike ülesanne ongi ERRi tele- ja raadioprogrammides ning portaalis tagada kvaliteetne ja usaldusväärne info Eesti elanikele. Ka tööandjad väärtustavad rohkem neid inimesi, kes on hästi informeeritud, laia silmaringiga ja oskavad kriitiliselt hinnata, ning ka ise luua meediasisu.

Teisisõnu, meediataiplikud inimesed on paremad kodanikud, sest nad oskavad infot kriitiliselt analüüsida ega lase end mõjutada. Tervikuna teeb meediataiplik inimene targemaid otsuseid kodanikuna ja ka oma igapäevaelus.

Kirjanik ja futurist Alvin Toffler on kirja pannud mõtte, mis võtab hästi kokku ka põhjused, miks peaks tänapäeva inimene arendama meediataiplikkust: "21. sajandi kirjaoskamatud pole mitte need, kes ei oska lugeda või kirjutada, vaid need, kes ei võta õppust ega tee järeldusi."

Meediataibu teema lõpetuseks pakun sulle välja kaks ülesannet. Siin on üks sotsiaalmeediapostitus. Näita üles oma meediakirjaoskust ja hinda kriitiliselt selle info kvaliteeti ning mõtle, mis võiks juhtuda, kui sa seda infot edasi jagaksid.

Soomest Eestisse imporditud soja sisaldavatest toiduainetest leiti ohtlik bakter, selgus Soome toiduameti märgukirjast. Soome kauplused korjavad soja sisaldavaid toiduaineid müügilt.

Soome Toiduameti ehk Ruokavirasto pressiesindaja sõnul leiti mitmetest soja sisaldavatest toiduainetest ohtlik bakter Staphylococcus aureus, vahendas Suomen Uutiset.

_ Autor/allikas: ERR

Teise ülesandena mõtle viimase kolme rakenduse peale, mida kasutasid. Kas oskad peast öelda, millist infot need rakendused sinu kohta koguvad ja kuidas neid kasutavad? Kui ei oska, siis vaata nende kasutajatingimustest järele ja pane need kirja. Nii rakendad oma infootsimise, funktsionaalse kirjaoskuse ja analüüsi alaseid teadmisi. Ühtlasi saad teada nii mõndagi enda digitaalse jalajälje kohta.


Oktoobri lõpus, 26. 10–30. 10. 2020 toimub teist korda Eestis meediapädevuse nädal, mille eesmärk on tõsta nii laste ja noorte kui õpetajate ja laiema avalikkuse teadlikkust ümbritseva inforuumi võimalustest ja ohtudest ning pöörata tähelepanu kriitilise mõtlemise olulisusele. Vaata lisa ERR-i erilehelt.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: