Sotsiaalmeedia lektor: valeinfo on kõigi, mitte ainult noorte probleem ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR/ Lauri Varik

Noorte meediatarbimise eripärad on valmistanud vanematele muret igal kümnendil, meenutab Tartu Ülikooli sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel ning kutsub olema valeinfo ja manipulatsioonikatsete suhtes valvel kõigis vanuserühmades.

Meediatarbimise uuringud on näidanud, et traditsioonilise uudismeedia tarbimine ja kasutus on jäänud nooremates eagruppides väiksemaks või nihkunud teiste allikate suunas. "Uudisvajadus ja kõik muud meediavajadused saadakse kätte teistel platvormidelt," märkis Murumaa-Mengel saates "Vikerhommik. Lektor ei pidanud noorema põlvkonna pärast liigselt muretsemist siiski mõistlikuks.

"Soovitan kõigil järele mõelda, mida teile teismelistena või noore täiskasvanuikka jõudma hakates ette heideti. Minu puhul oli see liigne MTV vaatamine. Öeldi, et see sööb kõikide ajud (ära). Tänasel päeval on pahalaseks sotsiaalmeedia ja parasjagu kõige populaarsem platvorm. Hetkel süüdistame TikToki kõigis surmapattudes," sõnas Murumaa-Mengel.

Samas tõdes ta, et ühine inforuum on ühiste väärtuste püsimajäämiseks äärmiselt oluline. Eri generatsioonide eraldumine soodustab maailma must-valgelt nägemist.

Infokorratuse, sihilike manipulatsioonide ja valeinfo suhtes peaks olema valvel aga igaüks. Kaitstud pole isegi koos internetiga üleskasvanud noortel. "Kõik noored ei ole kindlasti digitaalsed pärismaalased, nagu nende kohta armastatakse öelda. Selle grupi sees on väga palju erisusi. Mingil määral võib küll öelda, et teatud noored, kes on pigem globaalsetes infovoogudes, on iseenda suhtes hästi nõudlikud, [...], nemad võivad küll olla väga nutikad neis asjus," sõnaslektor.

Teiselt poolt on oma kaitsemehhanismid ka eakamatel. "Nad on läbi elanud kogu ridade vahele kirjutamise ja topeltkoodides rääkimise ajaloolises mõistes. Neil on olemas ajaloolisest mälust tulenevad tööriistad," märkis Murumaa-Mengel.

Tiktok pole inimõigus
Maria Murumaa-Mengel rõhutas, et pelgalt keelude ja käskude meedia tarbimise harjumise ei muuda. Ehkki noorte käitumine sotsiaalmeedias võib paista kõrvalt kohati häbitu enese eksponeerimisena, on see teiselt poolt vaadatuna osalus oma eagrupi normaalsetes praktikates.

"Mind paneb natukene muretsema, et tänapäeval kuidagi kadunud ära keeldude või piiride paigutamine netimaailmas. Seitsmeaastane ei pea TikTokis käima, see ei ole tema inimõigus," tõdes lektor. Nõnda võiks tema sõnul lastega väga selgelt läbi rääkida, et internetis leidub erinevaid inimesi. Neist mõned võivad olla äärmiselt toredad, kuid mõned ka kurjategijad.

Sarnaselt tuleks õpetada lastele reklaamidega toimetulemist. "Hästi varakult on vaja läbi rääkida see teema, et milliseid reklaame sa lased oma ajusse sisse ja milliseid mitte. Üks esimestest strateegiatest, mida ma oma lapsele õpetasin, oli toimetulek erinevates mängudes olevate reklaamidega, mis võivad vahetevahel olla väga häiriva sisuga," sõnas lektor.

Nõnda võiks äärmiselt lihtsa strateegiana telefoni käest panna või selle ekraani kinni katta nii pea, kui videos algab kõmmutamine või midagi muud imelikku.

Oktoobri lõpus, 26. 10–30. 10. 2020 toimub teist korda Eestis meediapädevuse nädal, mille eesmärk on tõsta nii laste ja noorte kui õpetajate ja laiema avalikkuse teadlikkust ümbritseva inforuumi võimalustest ja ohtudest ning pöörata tähelepanu kriitilise mõtlemise olulisusele. Vaata lisa ERR-i erilehelt.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Vikerhommik"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: