Holst märkis, et inimeseti on negatiivsega toimetulekuks kõige paremini sobivad mehhanismid erinevad. Üldisena soovitusena tasub tema sõnul siiski ennast pidevast infovoost välja lülitada. "(Sotsiaalne) surve on tõesti olemas, aga olen suhteliselt kindel, et kui vaadata näiteks õhtuti ETV-s olevat "Aktuaalset kaamerat", saab sealt kõik olulised uudised kätte. Ei ole vaja kogu aeg jälgida, mis seal minutipealt toimub," sõnas psühholoog.

Kui aga mõni uudis rohkem tuska valmistama hakkab, tasub appi võtta oma mõtete vaidlustamine. Tõsi, selleks tuleb neil esmalt märgata. "Seejärel tuleb mõelda, mis tundeid see tekitab ja endalt sokraatiliselt küsida, kas see mõte aitab mind,mul on tõendeid selle mõtte jaoks või mind teeniks paremini mõni teistsugune hinnang sellele situatsioonile või sellele mõttele," selgitas Holst. Nõnda võib jõuda erinevate küsimuste kaudu hoopis positiivsemate mõteteni.

Pelgalt mõtete negatiivselt stiimulilt kõrvale juhtimisest ei pruugi piisata. "Analüüs on väga oluline, et saaksime hiljem oma käitumist kohandada, mis oleks tervikuna meie elus positiivsema efektina. Sõdade ja kliimakriiside puhul oleks mõistlik ka mõelda selle peale, mis selle juures on minu kontrolli all," viitas psühholoog. Kui inimesel olukorra üle kontroll puudub või ta selle leevendamiseks midagi ära teha ei saa, pole kuigi mõistlik ka nendele keskenduda.

Aeg-ajalt tasub kaaluda meedia-, eriti sotsiaalmeediapaastu tegemist ehk mõnda aega ühismeedia kasutamisest hoiduda. "Sealne soovitusalgoritm viskab sulle ette igasuguseid asju, treenib meie tähelepanusüsteemi andma kiireid dopamiinisüste ja seda sõltuvuslikult tarbima. Kui seda paastu teha, tuleb tagasi harjumus, et su tähelepanu taastub ja on palju lihtsam keskenduda ja parem olla," sõnas Holst.

"Sotsiaalmeedia skrollimine kurnab asjatult aju. Liiga palju on alati halb," rõhutas psühholoog.