X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Pühadeaja emotsioonid võivad jätta tühja tunde

Foto: Nik Shuliahin/Unsplash

Kui pühadeaeg oli rõõmurohke ja tore, siis tavaellu naastes võivad inimesed tunda enda sees tühjust või kurvameelsust. Taolisi tundeid tundes on vahel hea mõte aeg maha võtta.

Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa selgitas Vikerraadio saates "Huvitaja", et pühade ajal võeti emotsionaalselt justkui võlgu ja nüüd toimub tagasimaksmine. "Aju võib olla väsinud tugevatest positiivsetest tunnetest, mistõttu tuleb end koguda, et leiaks jälle tasakaalu," selgitas ta.

Võluvitsa, mis paneb vaimse tervise tõusvas joones kulgema, ei ole Oidermaa sõnul leiutatud. Lisaks klassikalisele magamisele ja tervislikule toitumisele, on oluline seegi, et elus oleks positiivseid emotsioone. Psühholoog rääkis, et evolutsiooniliselt on miskipärast kurbus kui emotsioon inimestele kasulik olnud, sest see on nii-öelda elus püsinud. Ühe hüpoteesi järgi on kurbus vajalik selleks, inimene võtaks mingitel hetkedel rahulikumalt ja mõtleks, mis on tema jaoks oluline. 

"Sellega on aga natuke see jama, et tihtipeale paneb kurbuse tundmine inimese teistest eemalduma ja endasse tõmbuma. Mõnikord see aitab ja toetab, aga teinekord muudab inimese üksildaseks. Nii võib aga tekkida nõiaring, kus inimesel ei ole tuju midagi ette võtta ja sellest lähtuvalt tekib lõpuks tunne, et ollakse mõttetu kuju ja elus ei toimu midagi," rääkis Oidermaa. See kõik teeb aga enesetunde veel halvemaks.

Psühholoog soovitas, et kui taoline kurbus või mõttetu ja tühi tunne on pikalt kestnud, tasub midagi ette võtta. Mida aga teha, sõltub palju inimesest endast. Aidata võib kasvõi korra õue päikese kätte minek, filmi vaatamine või lähedasega rääkimine. Oluline on aga, et see miski tekitaks teistsuguse tunde. Nii saab inimene aimu, et maailmas on veel midagi peale selle korpuse, mille sees parasjagu ollakse. Oidermaa sõnul teab iga inimene, mis nende puhul on rõõmu valmistavad tegevused. Kui aga need tegevused enam rõõmu ei too, tasub pöörduda näiteks perearsti poole.

Kui rääkida vaimsest tervisest, siis Oidermaa sõnul mõeldakse sageli hästi mustvalgelt, mis on üks klassikalisemaid mõttevigu. "Sõnast mõtteviga ei tasu ehmatada, sest vead on nii elu kui ka ajutegevuse normaalne osa," ütles ta. Mõtteviga tähendab siin aga seda, et sageli aju lihtsustab olukordades, kus on vähe aega või on pingeline. "Aju teeb lihtsustusi ja püüab maailma panna lahtritesse. Ehk et ei pea pikalt mõtlema selle peale, mis Jaapanis toimus, vaid aju paneb selle kasti, mis ütleb, et maavärin on väga halb asi. Ehk siis mustvalge lihtsustus," lausus ta.

Oidermaa sõnul ongi paljud olukorrad päris kehvad, aga igapäevaelus ei ole need sageli mustvalged, vaid toone on erinevaid. Ta soovitab jälgida oma mõtteid ja seda, kas laskutakse kohe äärmustesse ja antakse hinnanguid. Näiteks, kui inimene jääb hommikul bussist maha, siis kas hakatakse kohe mõtlema, et nüüd on kõik läbi, sest ei jõuta õigel ajal tööle ja selle eest saab riielda, võib-olla jäädakse sootuks tööst ilma. Kui taolist mustrit esineb, tasub midagi ette võtta.

"See on ka suhtluses väga oluline. Kui keegi ütleb midagi, mis mulle üldse ei meeldinud, siis kas ma mõtlen kohe, et see inimene on loll ja paha või küsin edasi, miks ta nii mõtleb, mina mõtlen hoopis täiesti teistpidi," lausus ta.

Kui ollakse niimoodi muremõtetes, siis ollakse tihtipeale ka ärevil. Siinkohal toimivad Oidermaa sõnul hästi hingamisharjutused. Küll aga tasub neid harjutada juba siis, kui ärevust ei ole, sest kui proovida sügavalt hingamist siis, kui ärevus on juba peal, ei pruugi see aidata. Näiteks võib sisse hingates lugeda viieni, siis hoida hinge neli sekundit kinni ja välja hingates lugeda jälle viieni.

Kui inimene tunneb suurt ärevust, siis aitab vahel seegi, kui ta saab seda jagada kõrvalolevate inimestega. "Kui seda peab veel varjama või proovima kontrollida, siis see lisab pinget juurde. Kui öelda aga välja, et ma olen praegu ärevil ja ma ei tea, mis hakkab juhtuma, siis inimestel tekib ka tunne, et küll see läheb mööda," ütles Oidermaa.

Toimetaja: Sandra Saar

Allikas: "Huvitaja", küsis Johannes Voltri

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: