Kliinilise psühholoogia lektori Kaia Kastepõld-Tõrsi sõnul on läbipõlemist ja depressiooni kerge segi ajada. Erinevus seisneb selles, et läbipõlemise puhul rõhutatakse seotust töö või professionaalse kontekstiga ehk läbipõlemine taandub suuresti inimeste vahelistele suhetele töökeskkonnas. Samas, kui lasta läbipõlemisel kaua kesta, võib see sageli võtta depressiooni vormi. 

Läbipõlemise tagamaad ja enda tervise hoidmine

Kui läbipõlemise tunne tekib, on oluline lahti mõtestada, miks inimene oma tööd üldse teeb. Sellisele mõttetööle aitab kaasa organisatsiooniväline abi: psühholoogid, nõustajad ja konsultandid, kes pakuvad olukorrale kolmanda osapoole vaadet. Mitmetel läbipõlemisega seotud juhtudel otsustatakse töölt lahkuda, kuid töökeskkond ei pruugi olla tegelikult läbipõlemises otseselt süüdi. Seega aitab kolmas lisavaade sellises olukorras jääda praktiliseks ja leida lahendusi, mille peale võib-olla ise ei tulegi.

Tööinspektsiooni vaimse tervise spetsialist Johan Pastarus peab tervist kõige olulisemaks: tervis ei ole kunagi see, mille nimel ohverdusi tuua. "Kui on tunne, et ma ei tule tempo ja koormusega toime, siis on mõistlik aeg maha võtta," toonitas Pastarus.

Mida teha, kui märkad läbipõlemist?

Psühholoog Kaia Kastepõld-Tõrsi arvates on kõige olulisem nüanss läbipõlemise vältimise juures märgata muutuseid lähedase, sõbra või töökaaslase käitumises ning neile tähelepanu pöörata. Tähtis on kaaslased ära kuulata, olla neile hea vestluspartner ja pidepunkt ning kinnitada, et oled olemas, kui teine sind vajab. 

Vaimse tervise spetsialisti Johan Pastaruse sõnul saab tööinspektsioon anda tööandjale erinevaid meetodeid ja üldist teavet töökeskkonna parandamiseks, et läbipõlemisega seotud teemad oleks päevakorras ja inimesed ei tunneks end isoleeritult. Samas rõhutab spetsialist, et esmatähtis on see, et inimesel oleks motivatsioon probleemist rääkima tulla, sellega tegeleda ja abi otsida. "Probleemi lahendusest ei saa rääkida, kui inimene, kellel on probleem, ei taha seda ise lahendada," sõnas Johan Pastarus.

Johan Pastaruse soovitused läbipõlemise ennetamiseks

• Psühhosotsiaalsete tegurite hindamine. Olla iseendaga aus, võtta probleemid ja küsimused terve kollektiiviga ette ning teha tugev riskianalüüs;
• Üks-ühele vestlused. Olukord, kus tööandja saab rääkida enda eesmärkidest, arutleda, kuidas töötaja ja tööandja eesmärgid kattuvad, millised tööülesanded olema peaks ning mis on hästi ja mis on halvasti;
• Rutiini hoidmine. Läbipõlemine tekib tihtipeale siis, kui inimene mõtestab oma tegevusi valesti ja see viib omakorda stressini. Inimestel on enda aeg söömiseks, magamiseks, treenimiseks, töötamiseks ja puhkamiseks. Rutiini hoidmine treenib nii füüsilist kui ka vaimset ressurssi ning aitab hoida kõike elus toimuvat kontrolli all.

Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines "Praktiline ristmeedia projekt: raadio, veeb, sotsiaalmeedia". Autorid on Tartu Ülikooli magistrandid Egeli Raudmäe, Angelina Lon, Mihkel Uiboleht ja Marie-Johanna Kippar.