Kuna me elame andmete ja infoajastul, siis on just see muutunud oluliseks osaks iga inimese elust. Ükskõik, kas suhtled oma riigiga e-riigi abil, veedad aega sotsiaalmeedias, teed koolitöid internetis, vaatad koduseid ülesandeid ja tagasisidet e-koolis – kõik need on moel või teisel info ning lahutamatu osa igapäevast.

Seetõttu ongi 21. sajandi alguse üks olulisim oskus meediakirjaoskus, mida nimetame lühemalt meediataibuks. Lihtsamalt öeldes tähistab meediataip oskust infot tarbida, ise luua, kriitiliselt hinnata ning analüüsida, kasutades selleks erinevaid meedia suhtlusvorme.

Võib tunduda lihtne: oskad ju lugeda ja videot vaadata ning samuti ka ise kirjutada ja videot teha ning postitada. Mis seal siis veel on?

Meediataip on natuke enamat. Meediataibukas inimene oskab ühelt poolt lisaks sisu loomisele mõelda ka sellele, kuidas oma sõnumit kõige tõhusamalt levitada. Teiselt poolt oskab ta kriitiliselt mõelda, kas info, mida ta tarbib on tõene ja usaldusväärne, oskab seda kontrollida ning oskab näha tagamõtteid, millega mingi tekst, video või foto on loodud.

Võtame näiteks Facebooki, Instagrami või TikToki. Need keskkonnad peaksid olema sõprade omavaheliseks suhtlemiseks, postituste jagamiseks. Aga seal tegutseb väga palju ka inimesi ja organisatsioone, kelle eesmärk on teenida teiste kasutajate pealt raha, neid eksitada või suisa kahjustada.

TikToki näide

Kindlasti tead seda lõbusat videote tegemise keskkonda, mida kasutab maailmas ligikaudu 600 miljonit inimest – peaaegu sama palju, kui Euroopas elanikke. Kuigi omavaheliseks videojagamiseks mõeldud keskkond on lõbus, peidab see endas ka ohte, mida oskavad läbi näha vaid meediataibukad inimesed.

Näiteks tuli välja, et TikTok oli kogunud alla 13-aastaste laste kohta isiklikku infot ilma lapsevanemate nõusolekuta. Andmekaitse seisukohalt on oluline, et lapsed ja noored, kes veel ei ole päris teadlikud internetis käitumisest ega oska hinnata privaatsuse ründamisega seotud ohte, oleksid lapsevanema järelevalve all. TikTokiga läks aga nii, et USA kaebas nad kohtusse, nõudis platvormilt välja 5,7 miljonit dollarit ning käskis kustutada kõik alla 13-aastaste postitused.

Kuna TikTokis on videod ning sageli on need videod just lastest ja noortest, siis on selle keskkonna enda jaoks avastanud ka lasteahistajatest netiperverdid. Kellele meeldiks, kui tema videoid vaatab mingi pervert, kes ühtlasi pidevalt tülitab või koguni ähvardab?

Tore oli aga see, et TikToki kasutajate hulgas oli meediataibukaid inimesi, kes tabasid ära, kuidas netiperverdid tegutsesid ning hakkasid neid üheskoos paljastama.

Aga mis kasu ikkagi inimene meediakirjaoskusest ehk meediataibust veel saab?

1. Esimene ja vahest olulisim on see, et meediataiplik inimene mõtleb kriitiliselt. See ei tähenda halvas mõttes kriitikat ehk halvustamist, vaid oskust näha poolt ja vastu argumente, hinnata kvaliteeti ja näha varjatud kavatsusi.
2. Näiteks oskab meediataiplik inimene ära tunda, kui talle püütakse salamisi pidevalt midagi müüa või teda mõjutada. Ta tunneb ära erinevaid tehnikaid, mida kasutatakse inimeste veenmisel.
3. Infoajastul on üks suurimaid probleeme on eksitava ja valeinfo levik. Meediataiplik inimene oskab infot hinnata ning selle kaudu tunneb paremini ära valeinformatsiooni.
4. Meediataiplik inimene on ka ise parem sisulooja ehk oskab kirjutada, filmida või pildistada nii, et see oleks huvitav teistele vaadata ja viiks kohale just selle sõnumi, mida ta tahab saata.
5. Eesti riigi jaoks on aga oluline, et meie kodanikud oleksid varustatud kvaliteetse ja usaldusväärse informatsiooniga ega laseks ennast mõjutada valedest, propagandast või vandenõuteooriatest. Tööandjad väärtustavad rohkem neid inimesi, kes on hästi informeeritud, laia silmaringiga ja oskavad kriitiliselt hinnata ning ka ise luua meediasisu. Teisisõnu, meediataiplikud inimesed on paremad kodanikud.

Juhiseid ja nippe oma meediakirjaoskuse arendamiseks leiab ERR Novaatoris Meediataibu erilehelt.