Teadur: sulaselge vale polegi nii selge ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Esmalt tasub analüüsida allikat, kes lugu või narratiivi edastab, ja mõelda, mis võib olla tema motiiv sellise materjali edastamiseks.
Esmalt tasub analüüsida allikat, kes lugu või narratiivi edastab, ja mõelda, mis võib olla tema motiiv sellise materjali edastamiseks.

Valet võiks tõepoolest kaugelt ja lihtsalt ära tunda. Ometi kuuleme sõpradelt-tuttavatelt-perekonnaliikmetelt pärast valeinfo lõksu sattumist hoopis teist reaktsiooni: ma ei osanud isegi kahelda, kirjutab Signe Ivask veebiajakirjas Peegel.

Uurijad on senist "valeuudiste" (fake news) diskursust täpsustanud. Defineerimisel lähenetakse tihtilugu väärinformatsiooni levitamise eesmärgist ja valeuudiste asemel räägitakse infokorratusest (information disorder). See on katusetermin, millel on kolm tüüpi.

Esimene on valeinformatsioon, mille eesmärk pole tahtlikult kahju teha, vaid võib olla inimlik eksimus. Näiteks kui jagatakse aegunud statistikat või artiklit. Võib juhtuda ka, et osa materjalist on korrektne, ent killuke tekstist on vale. Korrektse konteksti sisse pisikese vale ära peitmisel võib olla aga ka pahatahtlik eesmärk, nagu selgitab meediauurija Marju Himma-Kadakas.

Teine tüüp on desinformatsioon ehk teave, mis on vale ja mille eesmärk on kellelegi kahju tekitada. Näiteks jagab ja levitab ühe firma omanik konkurendi kohta valeinformatsiooni, et tema mainet, tegevust ja autoriteetsust kahjustada-õõnestada.

Kolmas on teave, mis pole otseselt vale, aga mida kasutatakse vaenulikul viisil. Näiteks antakse mingisugusele fotole uus (ebatäpne või suisa vale) kontekst. Selliseid juhtumeid on mitmeid ja tihtilugu seotud valimistega. Fotograaf Mark Makela kirjeldas ühte sellist kaasust 2016. aastast, kui Ameerika Ühendriigid valisid presidenti ja kandideeris oli ka Hillary Clinton.

Makela rääkis, kuidas ta tegi foto, kui Clinton trepil komistas ja kaaskond teda toetama ruttas. Mõni aeg hiljem leidis ta oma foto konservatiive toetavalt leheküljelt, kus räägiti, et Clintoni tervis ütleb üles: kaaskond peab teda lausa tuppa tassima. Foto oli manipuleerimata, aga kirjeldus sellel toimuvast fotograafi sõnul vale. Eesmärk? Näidata, et Clintoni tervis on nõrk, mistõttu presidendi vastutuskoorma all ta vastu ei peaks, seega ei tasu teda ka valida.

Sulaselge vale polegi nii selge

Nagu eelnevatest kirjeldustest näha: informatsioon pakendatakse usutavasse vormi ja matkitakse usaldusväärsust suurendavaid tegureid. Lisaks esitatakse teave loogilise ja veenva narratiivina. Clinton oli ju tõesti mitme inimese käevangus, kuidas peaksin kahtlema selles, et ta pole haige, sest haigeid inimesi toetatakse ju täpselt nii nagu sel pildilgi.

Esmalt tasub analüüsida allikat, kes lugu või narratiivi edastab, ja mõelda, mis võib olla tema motiiv sellise materjali edastamiseks. Eriti kriitiline tuleb olla sotsiaalmeedias, kus inimesed saavad esitada just neile sobivat narratiivi. Veel üks manipuleerimise võte on see, et kasutatakse väljendeid nagu "uuringud kinnitavad" või "teadlased ütlevad", aga kas on välja toodud ka need uuringud ja teadlased? Ei? Kas siis tasub lugu usaldada?

Ajan asja veel keerulisemaks: viited ei tähenda, et narratiivi tasub pimesi usaldada. Teadusmaailmas eksisteerivad võlts-teadusajakirjad, neid nimetatakse ka röövajakirjadeks ehk predatory journals, milles ilmunud artikleid ei eelretsenseerita. Seega võib seal avaldada igasugu suvalist (väljamõeldud) materjali.

Guugeldage ajakirja, kus uuring avaldati, ja teadlasi, keda artiklis mainitud. Mõnel juhul on nimi õige, aga inimene ei tegele üldse valdkonnaga, mille eest ta on artiklis vastutama pandud. Vahet tuleb teha sellelgi, kas teadlane on kirjutanud arvamusloo, populaarteadusliku artikli või teadusartikli. Neid näpunäiteid, mida silmas pidada, on veel ja veel.

Kriitiline mõtlemine on võti

Kes seda kõike jõuab kogu aeg silmas pidada? Piisab sellestki, kui edaspidi suhtute informatsiooni, mis, eriti mitteametlikest allikatest, teieni jõuab, kriitilisemalt kui seni. Mõtlete ja uurite materjali tausta enne, kui seda teistega jagate.

Kahtluse korral rääkige näiteks oma tuttavate või perekonnaliikmetega, küsige arvamust, jagage mõtteid. Olge kriitiline ka materjali suhtes, mida jagavad sotsiaalmeedias teie head ja väga targad sõbrad, tuttavad ja perekonnaliikmed. Nemadki on inimesed ja võivad mõnikord eksida.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: