X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Meediauurija: Venemaa kasutab riigisiseses veenmistöös patuoina-narratiivi

Moskva.
Moskva. Autor/allikas: Andrea Hale/Flickr (CC BY-NC 2.0)

Kohalik meedia maalib Venemaast pilti kui patuoinast, kes on jäänud truuks oma väärtusele, kuid keda kõik teised pidevalt süüdistavad. See käsitlus on Vene meedias domineerinud juba pikemat aega, ütles Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi projektijuht-analüütik ja doktorant Heidi Erbsen.

Näiteks 2019. aastal ilmus Vene meedias artikkel sellest, kuidas Kiiev süüdistab alusetult Venemaad Ukraina ründamises. "Kuna sedalaadi patuoina-narratiivi on kinnistatud juba mitu aastat, siis nüüd Ukraina sõja uue etapi ajal on seda pinnast ära kasutatud ja loodud pilt sellest, kuidas kogu läänemaailm on Venemaa vastu ja Vene inimesed peavad oma riiki toetama," märkis Erbsen.

Ta lisas, et kirjeldatud strateegial on olnud märkimisväärsed tulemused, sest viimaste küsitluste järgi on riigisisene toetus Ukraina sõjale tõusutrendis: "Vene meedia on teinud väga head tööd oma inimeste veenmises. See on nende jaoks suur võitlus, et enda jaoks sobivat narratiivi kinnistada, kuigi see ei ole lihtne, sest rahvusvaheline meedia jõuab ka Venemaale."

Juba 2016. aastal algatati Venemaal kampaania, mille käigus tühistati läänest tulevat väärinfot. "Seega on nad pikemat aega õõnestanud lääne meedia usaldusväärsust, mida saab praeguse sõja ajal väga hästi ära kasutada," märkis Erbsen.

Uurija sõnul paistab silma, et viimastel kuudel on Ukraina sõda saanud Vene veebimeedias üpris vähe tähelepanu. "Seda kajastatakse rahumissioonina, kus Venemaa ei ole agressor. Pildid sõjaohvritest ja purustatud linnadest Vene meediasse enamasti ei jõua," ütles Erbsen. 

Ta lisas, et Venemaa kasvava isoleerimisega muust maailmast võib kohaliku meedia roll veelgi suureneda. "Kui see juhtub, võib Venemaa oma meediategevust ka välismaal laiendada, millele võivad omakorda järgneda ka reaalsed tegevused," arutles Erbsen.

Eri riikidele suunatakse erinev sisu

Venemaa veebimeedia tegutsemispõhimõtete täpsemaks mõtestamiseks analüüsis Erbsen Yandex News uudisteplatvormi, mis koondab Vene Föderatsiooni uudisteportaalide uudiseid. Seejuures näevad eri riikides paiknevad lugejad erinevat sisu ja teemade rõhuasetusi, mida reguleerib eelseadistatud algoritm. Uuring keskendus pooleaastasele perioodile novembrist 2018 kuni märtsini 2019 ja uuris võrdlevalt, milliseid uudiseid genereeris algoritm Eesti, USA ja Venemaa kodupubliku jaoks. 

"Teemad ja see, kuidas neid raamistatakse, varieeruvad riigiti märgatavalt," ütles Erbsen. Selgus, et sisetarbimiseks genereeritud uudistest puudutas Ukrainat 17 protsenti uudislugudest, Eesti ja USA puhul oli see aga alla ühe protsendi. 

"Seega aastal 2018 ja tegelikult juba alates aastast 2014 on Ukraina teema Vene meedias olnud suur ja oluline teema. Samamoodi oli Vene meedias oluline nafta, mida kajastas kuus protsenti uudistest, USA ja Eesti jaoks genereeritud uudistes seda teemat praktiliselt ei esinenud. Need kaks teemat oli statistiliselt märkimisväärsed," lisas Erbsen. 

Pikaaegsete mustrite rõhutamine

Kodupublikule suunatud uudiste eripära oli lisaks see, et neid raamistati viisil, mis eeldab, et lugeja on teemaga juba tuttav. "Selle asemel, et tuua uudise puhul esile selle uudsus, rõhutasid sisetarbimiseks mõeldud uudised vanemaid narratiive, näidates, kuidas hetkel aktuaalsed sündmused kehastavad pikaaegseid trende, mis aina uuesti esile kerkivad," selgitas Erbsen.

Seega iseloomustab Venemaa meediategevust harjumus luua pikaaegseid mustreid, millele tuginedes saab uusi käike ja otsuseid hõlpsamini põhjendada. "Parim näide on siin järjepidevuse rõhutamine Teise maailmasõjaga, mis muudab 9. mai tähistamise oluliseks sündmuseks. See on viis, kuidas kinnistada venelaste identiteeti, et seda tulevikus ära kasutada," kommenteeris Erbsen.

Ta lisas, et kodupublikule genereeritud uudised laveerivad selle vahel, mida kajastab rahvusvaheline meedia ja mida ei saa kodupubliku eest täielikult varjata, ning selle vahel, mis on aktsepteeritav riigisiseselt. "Tihti ei ole see kõige lihtsam. Näiteks Ukraina sõja kontekstis on siseriiklik vaade ja näiteks eestlaste arusaam toimuvast väga erinevad," ütles Erbsen.

Yandexi algoritme on uuritud ka 2017. aastal, mis näitasid, et see ei kajastanud Venemaal aset leidnud suuremõõtmelisi protestilained. "Tõenäoliselt peegeldab see seda, et 2017. aastal hakkas valitsus aina tugevamalt kontrollima ja piirama veebimeediat ning kehtestas selle reguleerimiseks uusi seadusi ja trahve," lisas Erbsen. 

Kuni 2018. aastani sai Yandex Newsi külastaja ise valida, millisele riigile genereeritud uudiseid ta näha soovib. Praegu tal seda valikut enam ei ole ja uudistevoog sõltub lugeja asukohast.

Heidi Erbsen kirjutab koos kaasautor Siim Põldrega Vene meediast ajakirjas Advances in Journalism and Communication.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: