Infokülluses orienteerumisega kaasneb paratamatult pealiskaudsus, mis aga ei ole Konstabeli hinnangul tingimata halb. "Vajadus info järele on väga loomulik, ka looduses. Kits aasal vaatab pidevalt ringi ja kogub kiirelt infot, kuidas süüa saada ja ellu jääda. See on info, mis on eluliselt oluline, seda on vaja pidevalt töödelda ja liiga pikalt süvenema ei saa ka hakata – sind ennast süüakse ära," märkis psühholoog.

Tänapäeva infodžungliski on vaja inimestel kiirelt reageerida ja valikuid teha. Samas erinevalt loomariigist ei ole inimühiskonnas üheselt selge, milline info on oluline ja milline lihtsalt taustamüra. Kui infot saab liiga palju, võib see aga kiiresti kurnavaks muutuda. Selle asemel, et aidata meil häid valikuid teha, hakkab siis meie heaolu ja otsustusvõimet kahjustama. 

Taustateadmiste roll

Info vastuvõtmise võime sõltub muu hulgas taustateadmistest. Mida rohkem me juba teame, seda vähem kulub energiat, sest saame uue info hõlpsasti konteksti paigutada ja meelde jätta. 

"Praegu arutatakse hoogsalt LNG-terminali ja muude energeetikaga seotud küsimuste üle, mis tunduvad meile olulised, sest mõjutavad meie majanduslikku toimetulekut. Enamikel inimestel pole nendest teemadest aga halli aimugi. Kui meie jaoks olulisena tunduvat infot on palju ja see on raskesti arusaadav, siis selle töötlemine kurnab kiiremini," arutles Konstabel.

Seega mitte iga info ei ole suures koguses väsitav. Info muutub kurnavaks siis, kui see tundub eksistentsiaalselt oluline, kui seda on töötlemismahtu ületavas koguses ja vajaka jääb selle mõistmiseks vajalikust taustsüsteemist.  

Infovoogu võib kinni jääda

Mõnikord võib infomeres triivimine muutuda väsitavaks ka seetõttu, et me lihtsalt ei suuda sellest välja murda. Kätlin Konstabeli sõnul võtab meediasõltuvus erinevaid vorme: "See võib tähendada siis obsessiooni olla kursis absoluutselt igasuguse uue infoga ja kuuluda teatud infoväljas olevasse gruppi. Vahel loodetakse pidevalt ninapidi telefonis olles leevendada ka üksildust."

Meediatarbimine võib ühel hetkel hakata inimest tõsiselt kahjustama. See väljendub näiteks selles, et inimene on väsinud ja ärritunud või on tal mingi oluline tähtaeg kohe kukkumas, kuid ta läheb ikkagi uudisteportaali või sotsiaalmeediasse. "Huvi ei pruugi enam olla, aga inimene ikka skrollib uudiseid, kuigi ta just pool tundi tagasi vaatas neid," märkis Konstabel.

Nõnda võib uudiste pidev jälgimine muutuda mujalt pärit pingete maandamise viisiks. Psühholoogi sõnul on nutiseadmes olemine ja infotarbimine on muutunud domineerivaks stressiga toimetuleku mehhanismiks. "Sellega saab väga tõhusalt tähelepanu muudelt eluprobleemidelt eemale. Paraku jäävad probleemid sedasi lahendamata," lisas ta. 

Liiale läinud meediatarbimine väljendub selles, kui olulised asjad jäävad tegemata ning ümbritsevad inimesed muutuvad pahuraks, andes mõista, et midagi on valesti. Palju räägitakse rööprähklemisest, mis justkui eeldab, et suudame mitut asja korraga teha. "Tegelikult ei suuda, me lihtsalt hüppame erinevate tegevuste vahel ja tähelepanu peab pidevalt ümber harjuma – natukestki vaimset pingutust nõudvates tegevustes on rööpräheldes kõik vähem tõhusad," selgitas Konstabel.

See kõik sunnib küsima, kuidas oma infotarbimine kontrolli all hoida ja vajadusel seniseid harjumusi muuta.

Nipid meediatarbimise ohjamiseks

Meediatarbimise ohjamiseks on vajalik hoolikalt läbi mõelda, mitu korda päevas ja mis infokanaleid inimesel vaja on. "Tähtis on see, et saaksime elus päriselt olulised asjad tehtud. Tuleb paika saada, kuidas meediatarbimine sinna sobitub. Kas ikka on päriselt tarvis, et vaatame päevas viis korda uudisteportaale või üritaks end meeleheitlikult kursis hoida tuhandete sotsiaalmeedia tuttavate eluoluga? Tuleks läbi mõelda, milliste teemadega tahame päriselt kursis olla," märkis Konstabel.

Samuti tuleks jälgida, et tugeva emotsionaalse mõjuga uudised meid liigselt masendama ei hakkaks. Isegi kui parasjagu toimuvad plahvatuslikud sündmused, aga need ei mõjuta ellujäämist siin ja praegu, on oluline säilitada mingisugune distsipliin. "See ei ole ainult sõja puhul nii. Ka Elisazabeth II matuste puhul kirusid inimesed ennast selle eest, et nad veetsid tööpäeva arvelt tunde otseülekannet jälgides, kuigi oleks saanud seda ka hiljem järele vaadata," lisas Konstabel.