Täieliku igavuse tunne on sügavam kui esmane ja pinnapealne tüdimus, mida inimene tunneb näiteks bussi või telesaate algust oodates. Taolise esmase tülpimuse saab kiiresti hajutada, kui avada mõni ühismeediaplatvorm. See aga tähendab, et igavustunne ei saagi kunagi nii sügavaks areneda, et inimene hakkaks loominguliselt mõtlema, vahendab ScienceAlert.

Uuringu autori ja Bathi Ülikooli sotsioloogi Timothy Hilli sõnul võib sügav igavus kõlada esimese hooga millegi halvana. Tegelikult võib tegu olla aga vägagi hea tundega, kui igavleval inimesel on võimalus segamatult mõelda ja areneda. Nii leidus Hilli sõnul koroonapandeemia ajal nii üksindusest masendusse langenud kui ka elus mõne uue hobi või suuna leidnud inimesi.

Kiretu uudisvoog

Timothy Hill ja kolleegid vaatlesid oma töö 15 inimese elu. Kõik uuritavad olid palgaga puhkusel või paluti neil pandeemia ajal kodust töötada. Ehkki uuritavate vanus, amet ja haridustase olid erinevad, olid nad kõik pärit Inglismaalt või Iirimaalt.

Töörühm tegi kõigi uuritavatega struktureeritud intervjuud. Osalejad said seal rääkida, kuidas nad pandeemia ajal aega veetsid ja milliseid tundeid kogesid. Kuigi intervjuudes mainiti väga sageli igavlemist, avasid uuritavad igavuse peletamiseks sageli ühismeedia või lugesid hulganisti halbu uudiseid.

Sügavamat igavust tundnud osalejad märkisid, et igavus tekitas neis omakorda rahutust ja tühjustunnet. Samas mainiti ka mõnd uut viisi seda tühjust täita: pandeemia ajal leidis nii mõnigi näiteks kudumise, küpsetamise või jalgrattasõidu näol uue kire.

Autorid rõhutavad siinkohal, et paljudel inimestel pole võimalik pikemat aega midagi tegemata lihtsalt molutada. Samuti osutavad nad, et ühismeedia võib olla pere ja sõpradega ühenduse hoidmisel väga oluline. Sellegipoolest tuleb uurijate sõnul rääkida ühismeedia mõjust inimeste mõtlemisele.

Hilli sõnul täheldasid nad, et kuigi ühismeedia peletab pinnapealse igavustunde, kulutab selle vaatamine inimese aega ja energiat. Nii ei pruugi inimene kunagi jõuda sügavama igavlemiseni, kus oleks juba võimalik uusi kirgi ja mõtteid avastada.

Mõtlemine on välditav

Igavuse jaotuse pinnapealseks ja sügavaks igavustundeks käis oma loengutes pea sajandi eest välja Saksa filosoof Martin Heidegger. Tema sõnul on igavus elu väga oluline osa, mida tuleb teadlikult kultiveerida.

Järgnenud aastakümnete jooksul on inimkond leiutanud aga üha uusi viise igavust vältida. Nüüd võib inimese mõistus olla ööpäev läbi hõivatud, sest käeulatuses on ühismeedia ja nutiseadmed oma rohkete kasutusvõimalustega. Teisisõnu, kes ei taha, ei peagi kunagi omaette mõttesse vajuma.

Varasemad uuringud viitavad sellelegi, et just igavus ja sellega seotud vaba mõttelend on loomingulisuse alus. Seepärast võivadki paljud head mõtted pähe turgatada duši all. Uue uuringu autorid plaanivad mõttelennu teemaga ka süvitsi edasi tegeleda.

Uurimus avaldati ajakirjas Marketing Theory.