Pärtel Poopuu ja Andero Uusberg: kas konstruktiivne ajakirjandus päästab päeva?

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
.. Autor/allikas: Carl Campbell/(CC BY-SA 2.0)

Esmaste teadusuuringute põhjal aitab konstruktiivsem raamistus leevendada ajakirjandusest tingitud negatiivseid tundeid ja loob teoreetiliselt eeldused probleemide lahendamiseks. Samas pole see praktikas sugugi tagatud, leiavad Tartu Ülikooli psühholoogia magistrant Pärtel Poopuu ja afektiivse psühholoogia vanemteadur Andero Uusberg.

Keegi pole kunagi avaldanud uudist pealkirjaga "200 000 lennukit maandusid ka täna turvaliselt". Ajakirjandus vahendab maailma kõverpeeglis, kus probleemid, konfliktid, katastroofid ning muu negatiivne on positiivsega võrreldes kaugelt üle-esindatud. Olgugi et me tarbime negatiivseid uudiseid meelsasti, jätavad need ajapikku paljudesse meist jälje. Kas midagi saaks olla teisiti?

Ajakirjanduse negatiivsusel on mitmeid häid põhjused. Ajakirjanduse klassikaliste funktsioonide hulka kuulub kohustus avalikkust ohtude eest hoiatada. Samuti vajab toimiv demokraatia ajakirjanike kriitikat ülejäänud kolme võimu kandjate tegematajätmiste ja kuritarvituste suhtes.

Lisaks on ajakirjandus enamasti ettevõtlus ja negatiivne müüb. Isegi inimesed, kes väidavad, et neid huvitavad pigem positiivsed uudised, valivad lugemiseks negatiivseid uudiseid. Evolutsioon on häälestanud meie psüühika ohtude suhtes valvas olema ning seetõttu on negatiivne pealkiri suurepärane klikimagnet. See omakorda aitab mõista, miks meediaväljaanded negatiivseid uudiseid meelsasti pakuvad.

Negatiivsuse domineerimine meediaruumis pole aga kahjutu. Uuringud on näidanud, et negatiivsete uudiste tarbimine võib vähendada abivalmidust, tolerantsust, heatahtlikku suhtumist nii omadesse kui ka võõrastesse ning positiivsete emotsioonide kogemist (1; 2; 3; 4; 5)

Samuti võivad negatiivsed uudised suurendada negatiivsete emotsioonide kogemist ning vähendada psühholoogilist heaolu. Näiteks leiti Bostoni maratoni terrorirünnaku järel läbi viidud uuringus, et inimesed, kes jälgisid rünnaku meediakajastust kuus või enam tundi päevas, olid nädala möödudes tugevamas stressis, kui inimesed, kes rünnakut oma silmaga pealt nägid.

Seega oleks ajakirjanikel mõistlik otsida viise, kuidas vähendada negatiivse kajastuse negatiivset mõju säilitades samas ajakirjanduse põhifunktsioonid nagu ühiskonnas valvekoeraks olemine, olulise teabe levitamine ning maailma täpne kajastamine. Üks selline võimalus on konstruktiivne ajakirjandus, mis rakendab uudiste valmistamisse positiivse psühholoogia põhimõtteid.

Kahe artikli pealkirjad, mis ilmusid Eestis 1-päevase vahega 2020 aasta aprillis. Kumma artikli puhul võiks tegemist olla konstruktiivse uudisega? 

Konstruktiivne ajakirjandus ei ole lihtsalt positiivsete uudiste kajastamine. Vaid positiivsust ning meelelahutust pakkuvad žanrid on meediatoodete menüüs omal kohal, kuid neil puudub enamasti ajakirjanduslik funktsioon. Konstruktiivne ajakirjandus seevastu ei ignoreeri ähvardavaid sündmusi ja negatiivseid teemasid.

Eesmärk on vahendada maailma sellisena nagu see on, kajastades nii konflikte kui ka lahendusi, nii tagasilööke kui ka progressi. Konstruktiivne ajakirjandus püüab pakkuda auditooriumile tõest, õiglast ja kontekstualiseeritud pilti maailmast, rõhutamata liialt kõike seda, mis on valesti (Constructive Institute, i.a). Selline vaatenurk võiks aja jooksul süstida auditooriumisse pisut rohkem optimismi.

Järgneva tabeli vasakus veerus on tunnused, mis konstruktiivset ajakirjandust sageli iseloomustavad. Paremas veerus on mõnede teiste žanrite tunnused, mida konstruktiivsele ajakirjandusele omistada ei tasuks.

.. 

Briti saartel samal päeval ilmunud artiklid. Esimese pealkirjaks on "Koroona: Mida sina ja sinu perekond peavad teadma. PALJUD LÄHEDASED SAAVAD SURMA" ning teise pealkirjaks on "Koroona: Viimased raportid ning dramaatilised pildid. KOOS SAAME ME PALJU ELUSID PÄÄSTA".

Konstruktiivne ajakirjandus on vastukaal meedia tabloidiseerumisele – sensatsioonilise, negatiivse ning triviaalse sisu domineerimisele (Constructive Institute, i.a). Seejuures ei püüa konstruktiivse ajakirjanduse eestvedajad teisi ajakirjanduslikke norme ning liike asendada, vaid pakkuda neile täiendust.

Sageli käsitleb ajakirjandus reaalsust kas välkuudise vahendaja või uurija-kohtumõistja positsioonist. Konstruktiivne ajakirjandus lisab sellesse valikusse kolmanda, paneelijuhi positsiooni. Näiteks pärast uurija-kohtumõistja rolli täitmist, olles tõendid dokumenteerinud ning kohtuotsuse välja kuulutanud, võiks konstruktiivne ajakirjanik võtta ka paneelijuhi rolli, kes aitab probleemidele lahendusi otsida. Järgnev tabel illustreerib ajakirjanduse erinevaid positsioone lähemalt (Constructive Institute, i.a).

Konstruktiivse ajakirjanduse tehnikad
Konstruktiivse ajakirjanduse tehnikateks võib pidada ajakirjanduslikke võtteid, mis parandavad nii uudiste loomise protsessi kui ka avalikku ruumi, jäädes samas truuks ajakirjanduse põhifunktsioonidele. Järgnevalt on kirjeldatud viit sellist tehnikat.

Konstruktiivne ajakirjandus kui täiendus kahele levinud ajakirjanduslikule positsioonile. 
  1. Lahendustele keskendumine. Konstruktiivse ajakirjanduse eestvedajad ei nõustu mõnede ajakirjandusteoreetikute vaatega, et meedia ülesanne ei ole otsida sotsiaalsetele probleemidele lahendusi. Kui ajakirjanik on aidanud auditooriumil teadvustada mõnd olulist konflikti või vastuolu, on ta väga heas positsioonis, et aidata auditooriumil kaaluda ka probleemi võimalikke lahendusi.

    Näiteks võib lahendustele keskenduv ajakirjandus kajastada inimesi ja kogukondi, kes ületavad katsumusi ning leiavad rasketele probleemidele lahendusi. Lahendustele keskenduva ajakirjanduse tunneb ära jaatavatest vastustest küsimustele "Kas see lugu selgitab sotsiaalse probleemi põhjuseid?" ja "Kas probleemilahendus on narratiivi keskne element?".
  2. Tulevikku vaatamine. Tulevikku vaatav prospektiivne ajakirjandus ärgitab lugejat tulevikustsenaariumeid ette kujutama ning läbi mängima. Inimese mõtlemises on erinevate stsenaariumide läbi mängimine universaalne strateegia, mis aitab otsuseid langetada, tegevust planeerida ja teisi inimesi paremini mõista. Seda potentsiaali saab kasutada ka ajakirjanik, kes küsib "Kuidas see probleem laheneda võiks?" või "Mis peaks juhtuma, et selle konflikti osapooled koostööle pööraks?"
  3. Rahu uudisväärtustamine. Üks klassikaline uudiskriteerium – loo tunnus, mis ennustab auditooriumi huvi – on konfliktsus. Ajakirjanduslikul huvil on kombeks aga raugeda, kui konflikt hääbub või kui seda õnnestub suisa ennetada. Tegelikkuses on aga nii konfliktide ennetamine kui ka lahendamine põnevad ja üldistusjõulised protsessid. Näiteks võib konflikti käsitleda kui väljakutset ja võimalust arenguks, mitte lihtsalt kui kahepoolset lahingut. Seega saavad toimetajad ja reporterid konflikti uudisväärtuse hindamisel võtta arvesse ka selle laiemat tähendust.
  4. Raskuste käsitlemine koos nende ületamisega. Sageli saabub ajakirjanduslik huvi kriisikoldesse selle haripunktis ning seejärel lahkub kiiresti. Selle asemel võiks raskusi, probleeme ja konflikte jälgida pikemalt. Näiteks kirjeldada kriisiolukorra normaliseerumise faasi, portreteerida kriisist taastuvate inimeste pingutusi, tagasilööke ja edusamme.
  5. Positiivsete emotsioonide kajastamine. Isegi negatiivse sündmuse kajastusse saab kaasata positiivseid emotsioone: haaratust, häid suhteid, tähendust ning saavutust). Näiteks küsimused nagu "Kes on koostööd teinud?", "Kes on probleemi lahendanud?", "Mida on sellega saavutatud?" võivad osutuda palju kasulikemaks küsimusteks kui "Kes selle tagajärjel kannatab?", "Kelle vahel konflikt esineb? , "Kes on probleemi tekitaja?", "Mida on kaotatud?".

Mida näitavad teadusuuringud konstruktiivse ajakirjanduse mõju kohta?

Konstruktiivse ajakirjanduse pooldajad väidavad, et positiivsete lahenduste kajastamine negatiivsete probleemide kõrval suurendab auditooriumi huvi ning innustab inimesi end teemaga positiivselt siduma. Mida aga näitavad konstruktiivse ajakirjanduse teadusuuringud?

Kuna konstruktiivne ajakirjandus on suhteliselt uus ajakirjanduslik vorm, siis pole seda väga palju veel uuritud. Mõned teadusuuringud siiski leiduvad.

Mitmed uuringud viitavad sellele, et konstruktiivne ajakirjandus parandab uudise emotsionaalset mõju. Näiteks analüüsis Klaus Meier konstruktiivsust nii uudisloo kui ka olemusloo kontekstis. Uudise konstruktiivsus seisnes võimaliku lahenduse välja toomises ning olmeloo konstruktiivsus seisnes peategelase lootustandva tuleviku kajastamises

Lugejate meelest olid konstruktiivsed versioonid uudisest ja olemusloost lahenduskesksemad, lootusrikkamad ning emotsionaalselt liigutavamad. Samas leidis uuring, et konstruktiivsed versioonid lugudest ei olnud informeerivamad ega suurendanud soovi artiklis kajastatud teema kohta rohkem infot koguda. Konstruktiivse uudise emotsionaalset mõju kinnitas ka Karen McIntyre'i uurimus, kus lahendust sisaldav negatiivne uudis langetas lugejate meeleolu vähem kui lahenduseta versioon samast uudisest.

Konstruktiivse käsitluse tagajärjel tekkinud positiivsed emotsioonid võivad kuid ei pruugi suurendada auditooriumi konstruktiivsemat käitumist. Näiteks on leitud, et inimesed, kes kogevad uudiseid lugedes rohkem positiivseid emotsioone, mitte ainult ei suhtu uudisesse positiivsemalt vaid raporteerivad ka suuremat kavatsust prosotsiaalselt käituda.

Alati ei väljendu positiivsem emotsionaalne reaktsioon meediasisule konstruktiivsemas käitumises. Näiteks Karen McIntyre võrdles uuringus kolme uudislugu. Üks neist pakkus sotsiaalsele probleemile efektiivse lahenduse, teine ebaefektiivse lahenduse ja kolmandas polnud üldse lahendustest juttu.

Selgus, et efektiivse lahenduse võtmes kirjutatud lugu tekitas rohkem positiivseid emotsioone ning parandas suhtumist uudisesse. Samas ei parandanud konstruktiivne raamistus selles uuringus lugejate suhtumist loo teemasse ega nende tunnetatud võimekust ja tahet sel teemal midagi ette võtta.

Konstruktiivse ajakirjanduse uurimisega on tehtud algust ka Eestis. Lisete Reinebergi bakalaureusetöö uurib konstruktiivse ajakirjanduse võtete kasutamist "Pealtnägija" toimetuses. Saate tegijatega läbi viidud intervjuude alusel järeldab Reineberg, et: "Pealtnägija" ajakirjanikud "praktiseerivad oma töös mõningaid konstruktiivse ajakirjanduse põhimõtteid.

Näiteks tuli välja, et saate olemusest lähtuvalt arvestab toimetus oma auditooriumiga ja osa teemasid tulebki saate vaatajatelt, seega on tegu konstruktiivse ajakirjanduse elemendiga "ühisloome".

Ajakirjanikud tõid välja ka "Pealtnägija" lõpuloo, mis on sageli positiivne, ning üldiselt peeti oluliseks ekspertide kaasamist, ent samas leiti ka, et see pole alati võimalik. Positiivse emotsiooni tekitamine oli osa ajakirjanike jaoks oluline, aga leiti ka, et see pole ajakirjanduse ülesanne. Lisaks ilmnes, et ajakirjanikud peavad oluliseks lahendusi ja saate mõju".

Kokkuvõte

Ajakirjandusel on ühiskonnas kolme teise võimukandja kõrval väga oluline roll. Küsimus on selles, kas seda rolli saaks sama edukalt või edukamaltki täita vähendades samal ajal negatiivsete uudiste negatiivset mõju.

Konstruktiivne ajakirjandus pakub selleks paljulubava raamistuse. Konstruktiivne ajakirjandus rakendab positiivse psühholoogia põhimõtteid nagu lahendustele keskendumine ja tulevikku vaatamine eesmärgiga pakkuda välkuudiste ja uuriva ajakirjanduse kõrvale täiendust ilma ajakirjanduse põhifunktsioone ohverdamata.

Esmaste teadusuuringute põhjal aitab konstruktiivsem raamistus tõepoolest leevendada ajakirjandusest tingitud negatiivseid emotsioone ja parandada auditooriumi suhtumist loetusse. Taoline emotsionaalne nihe loob teoreetiliselt eeldused ka auditooriumi konstruktiivsemaks käitumiseks, kuigi praktikas ei ole see sugugi garanteeritud. Nii ajakirjanikke kui ka ajakirjanduse uurijate ees seisab seega põnev väljakutse täiendada konstruktiivse ajakirjanduse tööriistakasti järjest tõhusamate võtetega.

Konstruktiivse ajakirjanduse kohta saab lähemalt uurida Konstruktiivse ajakirjanduse instituudi kodulehelt.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: