"Koolis räägitakse valimistest päris palju. Oma koolis oleme korraldanud debatte ja me ei ole kartnud poliitikuid kooli kutsuda. Arutelu fookus peaks olema probleemil, mida me tahame lahendada," sõnas Herkel

Ta lisas, et debati vorm on väga hea selleks, et panna noori mõtlema küsimuste üle, mis on ühiskonnas olulised: "Kui kooli tulevad poliitikud ja omavahel debateerivad, siis saavad õpilased pärast analüüsida, kes millist vaadet esindas ja kui hästi oma vaateid sõnastas."

Herkel rõhutas, et kooli ülesandeks on kasvatada varakult kriitilist mõtlemist: "Seega ei ole nii, et õpilane saab 16 ja ta ei tea, millist jutt käib. Kooli ülesanne on kodaniku kasvatamine."

Koolis toimuvate arutelude juures on oluline, et poliitikud hoiduks propagandast. "Kui keegi tuleb pastakaid jagama, siis ta kaotab ise, sest ta saab pleki külge. Kool on poliitiliselt neutraalne, meid huvitab kriitiline mõtlemine ja analüüs. Poliitikutest oleks väga rumal tulla noori mütsiga lööma," selgitas Herkel.

Ta lisas, et noortele ei meeldi, kui poliitikute debatt läheb liiga kuumaks ja ebaviisakaks. Sellega nõustus Eesti Noorteühenduste Liidu liige Pillemari Lilleorg, kes kinnitas ühtlasi noorte huvi kodukohas toimuva vastu.

"Näiteks kõnetavad noori keskkonnateemad, aga ka ka koolipsühholoogi kättesaadavus, taimetoiduga seotud valikud, sportimistingimused ja huviringid," rääkis Lilleorg. Ta lisas, et samuti on noortele oluline, kas nende väiksem õde või vend saab kodukohas lasteaias käia või mitte.

Poliitiliste eelistuste osas peegeldavad noored laiemaid ühiskondlikke trende. "On nii neid, kelle jaoks on olulised liberaalsemad väärtused, aga neid, kes on konservatiivsemad. See, mis on nähtav ühiskonnas, paistab silma ka noorte puhul. Nad ei ole ühiskonnast eraldi," sõnas Herkel.