Meediataip jagas Eestimaa koolides meediatarkust
ERR-i meediapädevuse projekti "Meediataip" raames külastasid rahvusringhäälingu ajakirjanikud sel kevadel taas koole, et õpilastele meediatarkust jagada. Noortele kuulajatele pakkus eelkõige huvi tehisintellekti astumine meediamaailma, valeuudised ja ajakirjaniku töö olemus ja valikud.
Raadio 4 ajakirjanik Andrei Titov pidas loengu Tallinna Haabersti Vene Gümnaasiumis, mille õpetajad ja õpilased tema ettekandega väga rahule jäid ning teemat oluliseks pidasid.
"Kuigi tavapärane tunni aeg ehk 45 minutit oli läbi, ei soovinud keegi ära minna, vaid tahtsid loengu lõpuni kuulata," rääkis Titov. Ta lisas, et õpilaste jaoks oli kõige huvitavam teema tehisaru ja sellega kaasnevad probleemid meediatarbimises.
ERR-i uudistejuht Anvar Samost külastas Kohtla-Järve Gümnaasiumi.
"Sealseid gümnasiste huvitas eelkõige toimetuse töö korraldus, samuti ajakirjanike valikud teemade ja prioriteetide osas. Arutelu ja küsimusi oli palju, rõõm oli näha, et noored inimesed orienteeruvad hästi Eesti meediaruumis ja tunnevad elavat huvi maailma asjade vastu," jagas ta muljeid.
Samosti sõnul on Kohtla-Järve Gümnaasium suurepärane näide eestikeelse hariduse edust venekeelses piirkonnas.
Võrumaal asuvas väikeses Meremäe Koolis käis meediatarkust jagamas ERR-i Võru korrespondent Mirjam Mõttus. Tema loengut kuulasid 5.–9. klassi lapsed, kes rääkisid ja mõtlesid kaasa, olid teadlikud uudistekanalite olemasolust ja isegi jälgisid mõnda.
"Erilist huvi pakkus neile andmete ristkasutus ja muidugi rääkisime ka tehisintellektist. Oma ettekannetes rõhutan alati oma peaga mõtlemist. Mõned noored arvasid, et tänu tehisintellektile pole seda enam vaja," rääkis Mõttus. Ühe praktilise näitena tõi ta seepeale oktoobritormi, kus sõber tehisintellekt võib kiirelt rivist välja minna, sest pole ei elektrit ega internetti.
"Kes siis mõtleb," tõstatas ta küsimuse.
Mõttus juhib oma loengutes alati tähelepanu infomullile ja jagab noortele soovitusi, kuidas oma teemade ringi suurendada.
ERR-i teleuudiste juht Liisu Lass külastas Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi, mille noored huvitusid enim uudisajakirjanduse ja uuriva ajakirjanduse tööprotsessidest. Samuti paelus neid küsimus, kuidas ajakirjandus langetab iga päev otsuseid, milliseid teemasid kajastada ja milliseid mitte. "Noori huvitas ka see, kuidas ikkagi aru saada, mis on valeuudised ja mis mitte," rääkis Lass.
Ajakirjanik Merilin Pärli andis kaks loengut Pirita Majandusgümnaasiumi gümnasistidele. "Mõlemas grupis tundsid noored huvi, miks ma valisin just ajakirjaniku ameti. Eriti innustas neid võimalus kaasa mängida ja proovida oma nahal järele, mismoodi valeinfo tekib ja levib," jagas ta muljeid.
Koolikülastuste korraldamist toetas Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis.
Toimetaja: Laura Raudnagel