Christopher Tokita Princetoni Ülikoolist ja ta kolleegid kohaldasid säutsukeskkonnast Twitter ammutatud andmete peale teooriamudelit, mida tavaliselt on rakendatatud uurimaks käitumistüüpide levikut inimrühmades.

Mudel näitas andmete põhjal, et neil inimestel, kes Twitteris kohatud säutsudele väga aktiivselt ei reageerinud ehk ei märkinud eriti midagi meeldivaks ega taasesitanud oma ajajoonel, jäi sissetulev säutsuvoog poliitilises mõttes mitmekesiseks.

Need aga, kes kippusid alatasa kaasa säutsuma ja südameid jagama, sattusid kergesti nii-öelda episteemilisse mulli ehk teisisõnu kajakambrisse.

Kui aga inimene kord juba sellisesse mullikambrisse sattub, siis jääb tal nägemata suur hulk niisugust infot, mida ta muidu näeks, isegi talle endale sümpatiseerivatest meediaallikatest.

Teadlaste kasutatud mudelis oli kesksel kohal infokaskaadi mõiste. See on nähtus, mille puhul inimesed jälgivad ja jäljendavad teiste ühismeediakasutajate käitumist nii, et see toob kaasa mastaapseid üleüldiste käitumismustrite nihkeid. Tekib umbes samasugune parvekäitumine, nagu võime täheldada kala-, putuka- või linnuparvedel.

Tokita ja ta kaaslased valisid välja neli tähtsat Ameerika Ühendriikide uudiskanalit: CBS News, USA Today, Vox ja Washington Examiner, iga kanali jälgijaskonnast valisid nad välja tuhat jälgijat, kelle käitumist mudeliga uurisidki.

Esimesed kaks kanalit on rohkem peavoolukanalid, ja nende jälgijaskonnas tekkis ideoloogilist polariseeritust aeglasemalt ja vähemal määral kui kahe teise, rohkem nišikanali jälgijaskonnas.

Tokita ja ta kaasautorid märgivad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et just sotsiaalmeedia-mullistumine võibki olla üks peamine tegur, mis on suunanud Ameerika Ühendriigid praegusse poliitilise lõhestatuse ja vastastikuse usaldamatuse seisundisse.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.