Inimene pole kunagi ausam kui siis, mil ta tunnistab ennast valetajaks. Ei hakka valetama, et see mõte pärineb Mark Twainilt. Püüan ka järgnevalt võimalikult aus olla. Seda on võib-olla raske uskuda arvestades, kui palju inimesed valetavad. Kes siis ei tahaks elu ilustada, teravatelt probleemidelt nurki lihvida või luua motiveerivaid illusioone? Tõsi, valetatakse ka kuritegelikult.

Looduse vastu pole valest tolku ja seda kasutatakse inimeste peal. Valetatakse teistele ja iseendale. Ausõna, selles pole grammigi moraalitsemist, pigem kinnitab loodusseadust. Kus on palju inimesi, esineb ka rohkem valet. Kuna tehnoloogia suurendas inimeste vahelise suhtlemise võimalusi, kontaktide arvu, lävimise asjaolusid ja viise, siis on põhjust küsida, kas seetõttu valetatakse rohkem?

Antud küsimusele püüti esimest korda vastata 2004. aastal läbi viidud uuringus, milles nädala jooksul registreeriti 30 üliõpilase, 17 neiu ja 13 noormehe kõik suhtlemisviisid ja nad pidid tunnistama, kui palju millalgi valet rääkisid. Õige pea selgus, et kaks uuringus osalejat ei suutnud eeskirju ausalt täita ja nii jäi alles 28 tudengi põhjal tehtud kaemus.

Tegemist oli aastaga, kui Facebook alles alustas paaris ülikoolis testkasutust. Antud uuringus osalejatele oli suhtlusvõrgu teenus veel võõras ja peamisteks suhtlusvormideks olid näost-näkku kohtumine, vestlus telefoni vahendusel ning kiirsõnumite ja e-kirjade saatmine.

Valetamise ülestunnistamise abistamiseks ja analüüsi toetamiseks kasutati ankeeti, milles osaleja raporteeris nende vale sisu, kasutamise ajendit ja millist tüüpi valega partnerit kostitati ning kellele see oli suunatud. Lisaks paluti vastata, kui planeeritud oli vale, kui palju tema arvates partner valet uskus ja kui oluline oli valetada.

Kokku registreeriti nädala jooksul 1198 sotsiaalse suhtluse sündmust, millede käigus esitati 310 valet. Keskmiselt osaleti päevas 6,11 suhtluses ja valetati 1,6 korda. Ligikaudu veerand lävimistest sisaldasid mingit valet. Umbes kolmveerandil kordadest ehk 17 aasta eest kõige rohkem suheldi näost-näkku. Iga viies-kuues lävimisjuhtum hõlmas e-kirja vahetamist või vestlust telefoni teel. Kiirsõnumite osaks jäi umbes 10 protsenti.

Selgus, et kõige rohkem luisati telefoni teel ja kõige vähem e-kirjades. Samas oli e-kirja pandud vale suure tõenäosusega ettekavatsetud, kui näost-näkku vestluses juhtus vale pigem hetke sunnil. Valetamise vajadust peeti sõltumata esitamise olukorrast üle keskmise olulisteks. Samuti usuti üheksapallisel mõjuskaalal keskmiselt seitsme tasemel, et vastuvõtja usub nende vassimisi.

Teadlased olid varasemate uuringute põhjal loonud suhtluskeskkondades valet soodustavatest tunnustest teoreetilise mudeli. Mida sünkroonsem ehk edasi-tagasi suhtlemist sisaldav ja samas suurema levikuga, kuid vähem salvestatav meedium on, seda enam peaks valetamist esinema. Kirjeldatud uuringuga kogutud tulemused kattusid mudeli ennustustega. Vastuseta jäi küsimus, millist rolli võivad valede levikule omada toona arengutee alguses olnud suhtlusvõrgustikud, videokõned jmt.

Nüüd valmiski vastav kordusuuring, milles järgiti varasemat metoodikat, mida laiendati uute suhtlusvõimalustega ja kaasati 250 inimest, kes raporteerisid nädala suhtluspagasisse sokutatud valede hulka, olemust ja tagamaid. Leidis kinnitust, et inimesed valetavad. Seda tehakse jätkuva regulaarsusega, mille muster ühtis varasema mudeli ennustusvõimega.

Kõige sagedamini valetati telefoni teel ja vahepeal juurde lisandunud videokõnede keskkonnas. Suurim oli siiruse kontsentratsioon endiselt e-kirjades. Kuigi seekord olid erinevate meediumide mõjud väiksemad, mida trumpasid inimeste vahelised isikuomadused. Mõned inimesed olid reeglipäraselt teistest valelikumad ja seda sõltumata suhtlusviisidest. Suhtluskeskkonna mõju ületavat valetamist seostati vastumeelsete isiksuseomadustega ning antisotsiaalsete ja suhetest tulenevate petmise motiiviga.

Teisalt paistab ühe tõesem, et mõned meediumid soodustavad valetamist. Eriti halb on, kui neid kasutavad kehvade isikuomadustega indiviidid. Teadlased tunnistavad ausalt, et nad ei tea, aga oletavad, et mõnes keskkonnas tundub valetamine lihtsam ja selle sotsiaalne hind on vahelejäämisel odavam. Niisiis, kuna pead täna veel valetama, ära risusta iga meediumi ja püüa seda teha õiges keskkonnas.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".