Teadlane selgitab, kuidas erineb tõde jamast ({{commentsTotal}})

Foto: Joshua Lott/AFP/Scanpix

Faktid, alternatiivsed faktid, valefaktid - mis on tõde, mis pooltõde ja mis vale, seda on üha keerulisem selgelt väljendada. Selgust aitab tuua Tallinna Ülikooli filosoofia külalislektor Oliver Laas.

Mis on tõde? Millal on mingisugune väide tõene? Need on keskse tähtsusega küsimused nii filosoofias kui ka igapäevaelus.

Üks levinud tervemõistuslik vastus ütleb, et väide on tõene, kui see vastab maailma mingisugusele objektiivsele tunnusele. Sellest omakorda järeldub, et vale on tahtlikult esitatud väär väide.

Valetamine on tahtlik, sest valetaja teab ja austab tõde piisavalt, et seda moonutada; tema eesmärgiks on teadlik eksitamine. Näiteks 1994. aastal ütles RJR Nabisco tegevjuht James W. Johnson, et "Sigarettide suitsetamine ei ole rohkem "sõltuvusttekitav" kui kohv, tee või twinkied." See on vale, sest sigarettide tootjad olid siis juba teadlikud suitsetamise kahjulikust mõjust tervisele.

Vale erineb tõelaadsusest. Tõelaadsus on väite tõesena näimine, intuitsiooni või kõhutunde alusel tõesena tundmine, mis ei sõltu faktidest, argumentidest ega tõenditest. Tegemist on kollektiivse enesepettusega, milles kõneleja ja publik aktiivselt kaasa löövad. Tõde samastatakse siin isikliku avamusega ning individuaalse vabadusega ise tõe ja vale üle otsustada. 2016. aasta 1. detsembril ütles Newt Gingrich CNN-is kuritegevuse langust näitava statistika kommentaariks, et:

Keskmine ameeriklane, ma vean sinuga selle peale sel hommikul kihla, ei arva, et kuritegevus on kahanenud, ei arva, et neil on turvalisem. … Inimesed tunnevad end ohustatumana.

Tegemist on tõelaadse väitega, sest selle eesmärk on auditooriumi olemasolevate uskumuste kinnitamine – keskmise ameeriklase tunded ei ole tõendiks kuritegevuse kasvamise poolt ega vastu.

Nii vale kui ka tõelaadsus erinevad omakorda jamast. Jama on teatud tüüpi petmine, mis erineb valetamisest selle poolest, et jama ajaja on tõe suhtes ükskõikne – teda ei huvita oma väidete tõeväärtus. Donald Trump kuulutas Twitteris, et "Globaalse soojenemise mõiste loodi hiinlaste poolt ja nende jaoks, et muuta Ameerika Ühendriikide tööstus konkurentsivõimetuks."

See väide on jama, sest tõde ei ole siinkohal oluline. Peamine on publiku poolehoiu võitmine nende tunnetele ja eelarvamustele apelleerimise teel.

Miks aetakse nii palju jama? Jama asümmeetria printsiip ütleb, et jama ümberlükkamiseks kuluv energia määr on ühe suurusjärgu võrra suurem jama loomiseks vajaliku energia määrast. Seega jamatakse, sest sellega jäetakse teistele vähem aega oma seisukohtade esitamiseks ning sunnitakse neid jama kummutamisele aega kulutama.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: