Uue uuringu andmetel annab silmast silma kohtumiste asendumine videokõnedega hoobi inimeste uuenduslikkusele. Juhul, kui inimesed saavad üheskoos vabalt ideid välja pakkuda, on tegu loova mõtlemisega. See on aga mistahes ärilise ja teadusliku progressi alus, vahendab The Federal.

Columbia Ärikooli ja Stanfordi Ärikooli teadlased võtsidki oma töös luubi alla virtuaalsete suhtlusvahendite mõju loomingulisele ideeloomele. Nad tegid selleks laborikatse ning välitöid viies riigis Euroopas, Lähis-Idas ja Lõuna-Aasias. 

Need näitasid, et videokoosolekute pidamine pärsib loovate ideede teket. Samas ei leidnud uurijad tõendeid, et videosuhtluse tööriistad oleks silmast silma suhtlusega võrreldes vähem tõhusad kohad edasi arendatavate ideede väljavalimiseks.

Kitsam vaateväli

Uuringu autorite sõnul pole videosuhtluse füüsiline erinevus vaimses mõttes tähtsusetu. Nimelt on silmast silma toimetavate meeskondade päralt täielikult jagatud füüsiline ruum.

Täpsemalt osutavad uuringu andmed, et videosuhtlust iseloomustav iseäralik kogemus sunnib töötajaid vähendama oma vaatevälja ja koondama pilgu üksnes ekraanile. Seeläbi sõelub inimsilm kõrvale kõik visuaalsed stiimulid, mis pole parasjagu nähtavad või olulised.

Laborikatses osales 602 inimest, kes jaotati paaridesse. Neil paluti leiutada loomingulisi viise, kuidas kasutada lendavat taldrikut ja mullikilet. Pooltel paaridel võimaldati ideid genereerida samas ruumis, pooltel aga erinevates ruumides ja videotehnoloogia vahendusel. 

Katsetest järeldus üldiselt, et samas ruumis töötavad inimesed vahetasid omavahel rohkem ideid, kui need, kes suhtlesid video vahendusel.

Silmside jääb puudu

Uuring osutab ka põhjusele, miks videokoosolekud on silmast silma suhtluse kõrval kehvemad: inimestel pole seal silmsidet. Kui kaks inimest teineteist ekraani vahendusel vaatavad, ei suuda kumbki vestluspartner teisele silma vaadata. Uuringu järgi võib see mõjutada vestlejate koordinatsiooni.

Autorite sõnul viitavad nende tulemused, et hübriidtöö korral oleks loogiline, kui töökohad keskenduks ideeloomel just silmast silma kohtumistel. Mil määral peaksid ettevõtted kasutama virtuaalseid meeskondi, ei saa uurijate sõnul selle töö põhjal soovitada. Selleks oleks vaja põhjalikumat analüüsi, mis arvestaks iga ettevõtte muid tegevusala- ja kontekstipõhiseid kulusid.

Teadustöö ilmus ajakirjas Nature.