Koroonapandeemia ja selle ohjamismeetmete kohta internetis liikuv valeinfo on juba mõnda aega suur probleem. Valeinfo levik on andnud hoogu organiseeritud vastuseisule kõikide viiruse ohjamismeetmete suhtes, alates maskikohustusest kuni koroonavaktsiinideni, vahendab ArsTechnica.

Ehkki väärinfo õitsengule annab hoogu rida tegureid, saab see levida laiemalt just ühismeedia tõttu. Suurte suhtlusvõrgustike omanikfirmad on küll mingil määral püüdnud valeinfo levikut tõkestada,  kuid nende sisedokumendid näitavad, et nad saaks ära teha palju enamat.

Tõhusamaks tegutsemiseks on aga esmalt vaja selgemalt probleemi ennast mõista. Siin tuleb ühismeediahiidudele appi uus teadustöö, mis kätkeb endas vaktsiine puudutava valeinfo levikuvõrgustiku analüüsi. 

Tööst selgub, et lõviosa kõige rängematest väärinfo algallikatest on ilmselt liiga väikesed, et moderaatoritele silma jääda. Ühtlasi näitab analüüs, kuidas pandeemia on omavahel märkimisväärselt lähendanud populaarseid lapsevanemate ühismeediagruppe ja vandenõuteooriaid levitavaid rühmi.

Võrguanalüüs

Analüüsi autorid uudistasid veidi aega enne COVID-19 pandeemia puhkemist Facebooki võrgustikke, mis aitasid levitada väärinfot vaktsiinide kohta. Uuringu jaoks kordasid autorid sarnast analüüsi hiljem, kui uue pandeemiaga seotud valeinfo juba laialt levis.

Analüüs ise oli üsna lihtsakoeline: uurijad jälgisid, kas erinevad grupid olid vajutanud "Meeldib" mõne teise grupi avalehele. Tegu on suhteliselt väikese liigutusega, mis toob aga endaga kaasa selge tagajärje: iga meeldivaks märgitud grupi postitus võib ilmuda meeldivaks märkija ajajoonele. 

Kui sageli teise grupi postitust näidatakse, sõltub Facebooki algoritmide salajastest keerdkäikudest. Üks on aga kindel: ilma "Meeldib" vajutamiseta ei ilmuks ühe grupi postitused teise ajajoonele kunagi.

Saamaks paremat aimdust, millise võrgustiku sellised pealtnäha väikesed meeldivaks-märkimised loovad, jaotasid uurijad vaadeldud grupid vaktsiinipooldajateks, -vastasteks ja neutraalseteks. Seejärel märksõnastasid nad ära neutraalsete gruppide huvid, näiteks "sport" või "toitumine". 

ForceAtlas2 nimelist tarkvara kasutades lõid uurijad seejärel oma uudistatud võrgustiku visuaalse kujutise. Tarkvara näitas võrgusõlmi ehk eraldiseisvaid Facebooki gruppe üksteisest vastavalt nii kaugel asuvana, kui tihedad olid nende gruppide vahelised sidemed. Kaks omavahel seotud rühma olid üksteisele lähedal ja need, kel oli sidemeid sama grupiga, veel lähemal.

Ootuspäraselt märkasid uurijad, et algoritm nihutas jagatud huvidega rühmad üksteisele lähemale kobaraks kokku. Nii olid tarkvara tekitatud võrgudiagrammil selgelt näha näiteks vaktsiinipooldajate ja -vastaste gruppide kobarad.

Üllatavad sõlmpunktid?

Paari murettekitavat trendi märkasid uuringu autorid juba pandeemiaeelset infot analüüsides. Esiteks kippusid vaktsiinipooldajate grupid olema küll kaks korda suurema liikmeskonnaga kui vaktsiinivastastel, ent need jäid muudest gruppidest pigem eemale. Omavahel olid nad aga tihedas kobaras ehk neid lähendas palju sidemeid. Samas polnud neil tugevat sidet ühegi muu grupiga. See viitab suuresti, et vaktsiinipooldajad räägivad ainult omavahel.

Teiseks koondusid samamoodi kobarasse vaktsiinivastaste grupid. Erinevalt vaktsiinipooldajatest olid nende grupid teistega tihedas ühenduses – eriti tugevalt märkasid uurijad seost lapsevanemate muredele pühendatud gruppidega. Kohati oli uurijatel isegi raske piiri tõmmata, kas mõni grupp ühendas lapsevanemaid või vaktsiinivastaseid.

Mis aga pandeemia käigus muutus? Nii mõnigi vaktsiinivastaste grupp hakkas pandeemia kohta käivat valeinfot laiemalt propageerima. Uurijatele ei tulnud see üllatusena, sest pandeemia ja vaktsiinid on omavahel väga seotud teemad. Lapsevanemate ja vaktsiinivastataste rühmade seotus ei muutunud pandeemia vältel kuigivõrd.

Küll aga muutusid lapsevanemate grupid lähedasemaks alternatiivmeditsiini, näiteks homöopaatia ja vaimse ravitsemise gruppidega. Viimased pole küll otseselt vaktsiinivastased grupid, kuid nende suhe teaduspõhise meditsiiniga on parimal juhul küsitav.

Uurijaid tegi murelikuks tõik, et alternatiivmeditsiini gruppidel oli palju sidemeid gruppidega, kes keskendusid pigem tüüpilistele vandenõuteooriatele ja nendega seotud väärinfole. Näiteks käis neist gruppidest läbi valeinfo kliimamuutuse, vee fluorisisalduse ja 5G-mobiilivõrkude ohutuse kohta.

Alternatiivmeditsiini ja vandenõuteooriate gruppe paistavad omavahel kokku viivat geenmuundatud toidu vastased grupid. Viimastel on sidemeid alternatiivse tervishoiuga ja nad kasutavad sageli vandenõuteoreetikute sõnavara.

Võrgudiagrammil viivad sedasorti sidemed lapsevanemate gruppe ja vandenõuteoreetikuid üksteisele lähemale. Lapsevanemad jagasid ühtlasi palju alternatiivmeditsiini-teemalisi postitusi isekeskis edasi, mis päädis sellega, et lapsevanemad hakkasid postituste kommentaarides erinevaid vandenõuteooriad lahkama.

Moderaatorgi pole kõikvõimas

Facebook on varem üritanud osa oma platvormil levivat väärinfot modereerida. Tavaliselt tähendab see, et postituse külge ilmub teavitus, kust käsitletud teema kohta tõest infot leida. Uurijad märkasidki selliseid teavitusi mõnede suurte vaktsiinivastaste gruppide postituste küljes. 

Samas leidsid nad, et palju väiksemaid gruppe lipsas Facebooki pilgu alt läbi. Teadlased oletavad, et need olid niivõrd väikesed, et algoritmid ei hinnanud neid märkmisväärselt ohtlikuks. Oma suurusest hoolimata olid need grupid sageli tugevalt seotud hoopis teist laadi huvidele pühendunud gruppidega.

Pilk mõne väiksema grupi lehele näitas uurijatele, et gruppidel on taskus tagavaraplaan juhuks, kui Facebook peaks neid kunagi tõsisemalt modereerima hakkama. Need püüdsid oma liikmeid suunata edaspidi arutlema teistele platvormidele nagu Parler, Gab või Telegram, milles toimuvat suhtlust reeglina ei piirata.

Modereerimise mõnevõrra lihtsamaks muutmiseks arendavad uurijad matemaatilist mudelit, mis kirjeldaks nende nähtud käitumismustreid. Uurijad loodavad, et uus mudel aitaks märgata gruppe, mis kujutavad endast suurimat väärinfoohtu. Kuna praegu on mudelit katsetatud ainult ühe andmestiku peal, jääb selle kasulikkus veel selgusetuks.

Igal juhul peavad uurijad ise oma tulemusi murettekitavaks. Nad järeldavad, et Facebookis langesid populaarsed lapsevanemate grupid pandeemia ajal võimsa valeinfo masinavärgi küüsi. Kuigi mõne üksiku postituse nägemine Facebookis ei muuda päevapealt kellegi maailmavaadet, võib pidev väärinfotulv siiski ajapikku inimestele mõjuda – eriti kui jääb mulje, et kaaskondlased räägivad samal häälel. Uurijad osutavad, et vähemalt praegu ei suuda Facebooki moderaatorid olukorda ka kuidagi muuta.

Analüüs ilmus ajakirjas IEEE Acess.