Traditsiooniline turismistatistika põhineb majutusstatistikal, piiriületusandmetel ning elanike ja turistide seas tehtud küsitlustel, mis ei taga vajalikku ajalist ja ruumilist täpsust. Lisaks on neil andmeallikatel ka mitmeid teisi puudujääke, kirjutab Tartu Ülikooli turismigeograafia teadur Janika Raun.

Majutusandmetes ei sisaldu ühepäevakülastajad ja mitteametlikes majutusasutustes ööbijad ning ei ole võimalik tuvastada, milliseid kohti ja millises järjekorras turist oma reisi jooksul külastanud on. Schengeni viisaruumis puudub Euroopa riikide vahel ühtne piirikontroll ja piiriületajate registreerimine. Küsitlused on tööjõumahukad ja kulukad, mistõttu küsitletakse väikest hulka inimesi, kelle põhjal ei ole võimalik teha üldistust kogu rahvastikule.

Täpne ja ajakohane turismistatistika on vajalik, et hinnata turismi mõju ja olulisust sihtkohale ning mõõta turismi panust majandusse ja tööhõivesse. Detailne külastusinfo on vajalik turundus- ja arendustegevuse planeerimiseks ning taristu ja teenuste kavandamiseks.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng ning mobiil- ja nutitelefonide laialdane levik on loonud uusi võimalusi turistide kohta infot saada. Üheks selliseks on passiivse mobiilpositsioneerimise andmete kasutamine. Need andmed kogunevad automaatselt mobiilioperaatorite serverites ja sisaldavad infot selle kohta, millal ja millise mobiilimasti levialas inimene oma telefoni kasutatud on.

Maailmas on ainult kaks riiki, Eesti ja Indoneesia, mille ametlik turismistatistika põhineb mobiilpositsioneerimise andmetel. Eesti Pank arvutab mobiiliandmetel põhineva välisreiside statistika alusel riiklikku maksebilansi, mis on aluseks riigieelarve koostamisel ning avaldab reisistatistika enda veebilehel.

EAS-i turismiarenduskeskus on kasutanud mobiiliandmetel põhinevaid tööriistu Eesti turismipakkumise tõhustamiseks. Teisel pool maakera – Indoneesias – kasutab turismi- ja planeerimisministeerium mobiilpositsioneerimise andmestikku piiriületuste tuvastamiseks ja rahvusvaheliste ürituste majandusliku kasu hindamiseks.

Eestis on passiivse mobiilpositsioneerimise andmeid turismistatistika tootmiseks kasutatud juba 2008. aastast. Mobiilpositsioneerimise andmeid töödeldakse anonüümsel kujul ning selle juures on abiks Positiumi tarkvaralahendused. Positium on ettevõte, mis tegeleb mobiilpositsioneerimise andmete töötlemise ja analüüsitarkvara loomisega.

Koostöös Tartu Ülikooli teadlastega on Positium loonud metoodika andmete kvaliteedi analüüsiks, puhastamiseks, töötlemiseks ja statistiliste tulemuste esitamiseks. Nii tuvastatakse Eestisse tehtud külastused ning analüüsitakse, milliseid piirkondi ja millal turistid külastanud on. Samuti on võimalik leida ja analüüsida ka Eesti elanike tehtud välisreise.

Sisenevate turismireiside ruumiline täpsus on piiritletud mobiilimasti leviala suurusega. Ehk linnades, tiheasustusaladel ning transpordikoridorides, kus maste on tihedamalt, on võimalik ka turisti teekonda täpsemini hinnata. Hõredalt asustatud maapiirkondades jääb täpsus kilomeetritesse. Eestist väljamineva turismi puhul sõltub andmete täpsus riikidevahelistest rändlusteenuste (ingl k roaming) kokkulepetest, piirdudes näiteks sihtriigi täpsusega.

Senised analüüsid kinnitavad, et mobiiliandmetest leitud ööbijate hulk Eestis korreleerub tugevalt statistikaameti vastava perioodi sama näitajaga. Samas ligi pooled kõikidest Eestisse tehtavatest külastustest on ühepäevased ehk inimesed ei ööbi siin. Reiside geograafilise paiknemise alusel on enim külastatud koht Tallinn, kust saab alguse kaks kolmandikku kõikidest Eestisse tehtavatest reisidest. Neist omakorda 80 protsendil juhtudel ei jõuta Tallinnast kaugemale.

Mobiilpositsioneerimise andmetel põhineva turismistatistika kasutamine võimaldab uurida turiste ja nende külastusi senisest täpsemalt. Andmete automaatne kogumine suure hulga turistide kohta on kulutõhus, võimaldades teha laiapõhjalisi otsuseid eri külastajagruppide kohta. Andmete väga hea ajaline ja ruumiline katvus võimaldab teha suunatud ja tarku otsuseid turismi planeerimises ja turunduses.

Artikkel põhineb ajakirjas Annals of Tourism Geography ilmunud uurimistööl "Methodological framework for producing national tourism statistics from mobile positioning data".

Tartu Ülikooli geograafid tutvustavad videoloengute sarja raames erinevate ruumiandmemassiivide kasutamise võimalusi geograafia valdkonnas. Andmete nutikas kasutus aitaks lahendada mitmeid probleeme, nagu hädaolukordade juhtimine, ilmastikunähtuste ennustamine, rahvaste ränne ja koroonaviiruse levik, ning võimaldaks luua uusi rakendusi traditsioonilistele kaardilahendustele.